Statistikaameti poolt kiirhinnanguna arvutatud SKP 2,1-protsendiline kasv selle aasta teises kvartalis vastas ootustele, kuid tuleb arvestada, et see näitaja võib hiljem oluliselt muutuda, edastab BNS viitega Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina arvamusele.
Tema sõnul saavutas SKP praeguste arvutuste kohaselt põhja möödunud aasta esimeses kvartalis, mis tähendab, et Eesti majandus on kasvanud viimased viis kvartalit.
«Eelarvutuste kohaselt lähenes SKP maht selle aasta teises kvartalis 2022. aasta keskmisele näitajale, kuid oli siiski 3% madalam 2021. aasta viimases kvartalis saavutatud tipust. SKP kiirhinnang ei anna meile veel üksikasjalikumat pilti sellest, millised tegurid panustasid teises kvartalis majanduskasvu kõige rohkem ja millised seda pidurdasid. Tõenäoliselt oli majanduskasv tingitud peamiselt sisenõudlusest, eelkõige eratarbimisest, aga ka avaliku sektori kulutustest ja investeeringutest,» märkis ta.
Tugev eratarbimine
«Ehkki teise kvartali esimesel kahel kuul jaekaubandusettevõtete müügimahtude kasv praktiliselt seiskus (pärast tugevat kasvu aasta alguses), on veel vara rääkida väljavaadete halvenemisest selles valdkonnas. Leibkondade ostujõu kasv ja tarbijakindluse suurenemine peaksid tarbimist toetama. Swedbanki kaardimaksete andmetel kasvas eratarbimise kogumaht teises kvartalis kiiresti, mis annab tunnistust sellest, et inimesed ei kuluta raha mitte ainult jaekaubanduses, vaid ka mujal. Jaekaubandus moodustab omakorda peaaegu kolmandiku kogu eratarbimisest,» selgitas Mertsina.
Tema sõnul toodangumaht töötlevas tööstuses aprillis ja meil küll vähenes, kuid selle tegevusala lisandväärtuse muutus, mida SKP-s arvesse võetakse, ei ole viimastel kvartalitel käinud ühte sammu toodangumahuga. Näiteks esimeses kvartalis oli töötleva tööstuse toodangumahu stagnatsiooni foonil selle lisandväärtuse kasv SKP arvutuses tugev ja moodustas üle poole majanduses loodud kogulisandväärtusest.
Välisnõudlus võimaldab eksporti suurendada
«Eelarvutuste kohaselt oli maksebilansi andmetel põhinev kaupade ja teenuste ekspordi kasv samal ajal väga sarnane esimese kvartali nõrkadele näitajatele. Ehkki erinevus möödunud aastaga on väike, peaksid Eesti kaubanduspartnerite majandused sel aastal tagama mõnevõrra suurema nõudluse, mis võimaldab meie ettevõtetel eksporti suurendada. Pidurdavaks teguriks võib aga saada hinnakonkurentsivõime nõrgenemine. Seetõttu on ettevõtete jaoks oluline tõsta tõhusust, mis muu hulgas tähendab ka investeeringuid tootlikkuse tõstmisesse. Investeeringute kasvule viitab suur nõudlus laenude järele ettevõtete ja leibkondade poolt viimastel kvartalitel (leibkondade puhul – eluasemelaenude järele). Sel aastal ootame ka avalikult sektorilt investeeringute suurendamist kaitsesse ja infrastruktuuri. Samal ajal ei peegelda SKP kvartaalsed aruanded veel täielikku pilti investeeringutest,» ütles Mertsina.
Tema sõnul prognoosis Swedbank mai alguses selleks aastaks 2-protsendilist majanduskasvu, kuid kasv ületas prognoose.
