Lugesin teie ajalehest artiklit võõrliikide teetigude kohta, tahan küsida järgmist. Elan Kakumäel. Meie rajoon on roheline ja paljudel on hoovis lillepeenrad, peenramaad, muruplatsid, kirjutab toimetusele Maria Tallinnast.
Minul aga on õu peaaegu üleni sillutatud tänavakividega, roheala on väga väike. Kuid teetoad ronivad ikkagi, näen neid iga päev.
Et naabreid ja ka ennast toetada, korjan teetoad soolavette purki. Aga mis edasi saab?
Naabrid räägivad, et nemad matavad need oma krundil mulda. Minul on seda esiteks vastik teha, teiseks on mul tilluke ja kaunis murulapp, mitte teetigude surnuaed.
Ja kompostihunnikut mul samuti ei ole – juhuks kui teha nii, nagu teie artiklis soovitati: lahustada need väetises ja valada komposti. Metsa – samuti ei tohi.
Ja mida ma tegema peaksin?
Toimetuselt:
Teiste surnud teetigude utiliseerimise meetmete hulgas soovitavad Keskkonnaameti esindajad: „Surmatud isendid võib viia Tallinna väikeloomade krematooriumisse (Raba 40), kus need tasuta põletatakse.“
