Riigikantselei ja mittetulundusühingu Wikimedia Eesti esindajad kaardistavad reedesel kohtumisel võimalusi, kuidas kaitsta Eesti ajalugu Vikipeedias sisalduvate võltsimiste eest, kirjutab BNS.
“Tallinn, Eesti NSV, Nõukogude Liit” – nii on maailma suurimas entsüklopeedias Vikipeedias ingliskeelses versioonis kirja pandud endise peaministri ja Euroopa Liidu kõrge välisesindaja Kaja Kallase, kirjanik Andrus Kiviräha, laulja Tõnis Mägi, maailmameister Ott Tänaku ja veel paljude tuntud inimeste sünnikoht.
Peamiselt ingliskeelses Vikipeedias on muudetud lausa sadade 1940–1991 sündinud tuntud eestlaste sünniandmeid, samamoodi on tehtud ringi Eesti ajalugu käsitlevaid artikleid. Balti riikide iseseisvust püütakse vähendada, kujutades riike ajaloo vältel Venemaa ja Nõukogude Liidu osana. Vabadussõda on püütud esitada nii, et väheneks Eesti kaitseiseloom ja jääks mulje, et Eesti on olnud ründav pool. Viisnurka on püütud näidata rahvussümbolina.
“Loomulikult on praegune versioon [Vikipeedias] häiriv,” sõnas Euroopa kõrge ametnik Kaja Kallas. “See näitab, et narratiivide võitlus Venemaaga ei saa tõenäoliselt kunagi läbi. Mul on hea meel, et riigikantselei ja välisministeerium teema sügavamalt ja süsteemsemalt ette on võtnud.”
Wikimedia Eesti juhatuse esimehe Robert Treufeldti sõnul teeb nii-öelda parandusi tõenäoliselt vene emakeelega, aga peamiselt ingliskeelses Vikipeedias tegutsev kasutaja.
“Varem on ta ingliskeelses versioonis teinud kaastöid suhteliselt vähetähtsatel teemadel – tegelenud peamiselt redigeerimisega. Viimasel ajal toimetab Eesti, Läti ja Leedu, Nõukogude okupatsiooni ajal sündinud inimeste andmetega,” selgitas Treufeldt.
Parandustööde tegija on 24-aastane mees, kes märgib oma kasutajanimeks näiteks Glebushko0703 või Gigman. Varem määratles ta end liberaalina, nüüd natsionalistina. Venemaa kontekstis on tegemist sealse võimu ja ametliku ajaloonägemuse toetajaga.
Wikimedia Eesti tegevjuht Ivo Kruusamägi selgitas, et ainuüksi eestikeelses Vikipeedias tehakse tavaliselt 700–800 muudatust päevas ning eelmisel aastal oli neid kokku üle 260 000. Ta lisas, et küsitava väärtusega muudatusi on vähe, ning et sedasorti asjad oleks pikemalt üles jäänud, tuleb ette veel harvem – enamasti eemaldatakse need minutitega.
Eesti on Kremli propagandamasina sihtmärgiks olnud juba iseseisvuse taastamisest alates, ajaloo moonutamise katsed Vikipeedias ulatuvad tagasi 2007. aastasse.
Samalaadset tegevust on näiteks täheldatud nii ingliskeelses, venekeelses, rootsikeelses kui ka eestikeelses Vikipeedias. «Need käivad lainetena,» nentis Treufeldt.
Riigikantselei strateegilise kommunikatsiooni juht Priit Talv tõdes, et tehnoloogia areneb ka infosõjas ja see toob kaasa vajaduse pidevalt ajaga kaasas käia ja ka ise areneda.
Tema sõnul on meil selles suhtes väga palju õppida näiteks Ukrainalt, kes seoses agressioonisõjaga on pidevate ja väga mitmekülgsete inforünnakute sihtmärk.
“Probleemid Vikipeediasse lisatavate ja täiendatavate artiklitega pole uued ja ka tegevus seal adekvaatse sisu säilitamise nimel kestab juba aastaid,” lausus Talv.
“Eesti riigis tegelevad süsteemse inforuumi monitoorimisega mitmed asutused, kes teevad omavahel koostööd. See ei tähenda näiteks sadade vikilehtede igapäevast monitoorimist, vaid üldise infopildi hoidmist ning selles muutuste tuvastamist. Igale konkreetsele infomanipulatsioonile reageeritakse juhtumipõhiselt.”
Talv kinnitas, et riigikantselei hoiab hästi toimivat sidet Vikipeedia Eesti kogukonnaga. “«Venemaa riiklikud ressursid ületavad muidugi mitte ainult vabatahtlike vikitoimetajate, vaid ka Eesti riigi ressursse, seetõttu on vajalik tegeleda infomanipulatsioonidega koostöös liitlastega,” mainis Talv. “Õnneks on meil olemas rahvusvahelise koostöö formaadid, mida saame kasutada liitlastega ühise tegevuse koordineerimiseks.”
Treufeldt tunnistas samas, et seni on Eesti käsitlus Vikipeedias sujunud isevoolu pidi. Riiklikul tasemel on tegeletud üksikute projektidega, kui ehk 2017. aastal alustatud Tartu Ülikooli juhitud projekti Miljon+ mitte lugeda.
Kruusamägi hinnangul tuleb olukorras, kus geopoliitilised küsimused tõusevad aina enam päevakorda, panustada rohkem selgitustööle. “Siinkohal on loomulik vaadata riigi poole,” ütles ta. “Aga kui kuskil on levinud valeväited ja nende põhjal kujunenud kahtlased hoiakud, siis on natuke palju oodata kiiret lahendust. Nii nagu kaitseväge ei ehita üles mõne päevaga, nii vajab ka inforuumi kaitse pikaajalist ja järjepidevat tööd. Ehk on see nüüdne juhtum see äratuskell, mis ka pehme jõu tähtsuse välja toob.”
Wikimedia Eesti ja riigikantselei esindajate koostöövormide arutamisele pühendatud kohtumise eel ütles Treufeldt, et tahetakse teada saada, mida riik teha plaanib. “Ja öelda omalt poolt, mida oleme meie suutelised pakkuma. Mittetulundusühing otseselt ei tegele Vikipeedia sisuga, meie tegeleme sisuloomeks tingimuste loomisega, selleks on meil kompetents olemas,” selgitas ta.
Ajaloolane tõdes, et Vikipeedia on globaalne projekt, aga näiteks suuremas osas Ladina-Ameerikast, Aafrikast ja Aasiast ei tea inimesed Eesti ajalugu, neil on ajalooliselt positiivne suhtumine NSV Liitu ja Vene riiki ning seetõttu pole neil ka mingi probleem kasutada Nõukogude- ja Vene-sõbralikku ajalookäsitlust. Samas pole Treufeldti sõnul vähemalt Vene riiklikul tasemel võimalusi venekeelse Vikipeedia mõjutamiseks, sest nende serverid ei asu Venemaal.
Tänapäeval tuleb infosõja ja ajaloo moonutustega arvestada ka tehisintellekti kontekstis. Tallinna Tehnikaülikooli rakendusliku tehisintellekti professor Tanel Tammet selgitas, et Vikipeedia on pea kõigi tehisintellekti mudelite õppimisel üks põhialuskorpuseid.
“Tehisintellekt ei uuenda end iga päev, sinna on võetud seis, mis oli olemas selle loomise hetkel. Kui moonutust ei parandata, võib see lõpuks jõuda järgmistesse süsteemidesse. Mida kiiremini valeinfo parandatakse, seda väiksem on oht, et see kinnistub,” ütles Tammet. “Lahendus oleks Vikipeedia süsteemne monitoorimine, aga vabatahtlikud toimetajad ei jõua iga päev näiteks Eesti ajalugu jälgida. Riik võiks selle ülesande kellelegi usaldada ja vajadusel tööd tellida.”
