Euroopa Parlament kiitis heaks seadusemuudatused, mis võimaldavad Euroopa Liidul peatada viisavabaduse julgeolekuohuks kujunenud riikidega senisest kiiremini ja rohkematel põhjustel, kirjutab BNS.
Euroopa Liit saab edaspidi võtta hübriidohuks kujunenud või investoritele kuldseid passe väljastavatelt riikidelt viisavabaduse. Viisavabadusest võivad ilma jääda ka inimõigusi rikkuvate ja rahvusvahelisi kohtuotsuseid eiravate riikide kodanikud.
Näiteks saab viisavabaduse edaspidi peatada ka sisejulgeolekukaalutlustel, näiteks kui mõne riigi kodanike Euroopa Liidus toime pandud rasked kuriteod märgatavalt sagenevad või kui mõne riigi kodanike puhul täheldatakse ebaseaduslikult Euroopa Liidus viibimise järsku tõusu või alusetute varjupaigataotluste esitamise hüppelist kasvu.
Uute reeglite kohaselt võivad viisavabaduse peatamiseks alust anda ka hübriidrünnakud, Euroopa Liidu julgeoleku seisukohast riskantsed nn kuldse passi kavad, Euroopa Liidu viisapoliitika nõuete mittetäitmine, ÜRO põhikirja eiramine, rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumine või rahvusvaheliste kohtuotsuste ja -määruste täitmata jätmine. Nii on viisavabaduse peatamise tingimused kooskõlas viisavabaduse andmise tingimustega.
Uus seadus võimaldab Euroopa Liidul võtta viisavaba reisimise õiguse ka valitsusametnikelt, kes vastutavad inimõiguste rikkumiste jms eest. See motiveerib riike viisavabaduse aluseks olevaid tingimusi hoolsamalt jälgima.
Viisavabaduse peatamise algatab Euroopa Liidu tasandil Euroopa Komisjon, kes võib seda teha mõne liikmesriigi ettepanekul või oma initsiatiivil, võttes arvesse mis tahes Euroopa Liidu institutsioonilt saadud teavet. Esmalt peatatakse viisavabadus ajutiselt, et olukorda uurida ja arutada, ent kui probleem jääb lahendamata, kaotab riik viisavabaduse jäädavalt. Siiani on Euroopa Liidu viisavabaduse võtnud ainult ühelt riigilt – Vanuatult.
Praegu võivad 61 riigi kodanikud reisida kuni 90 päevaks Euroopa Liitu ilma viisata ning selle õiguse võib neilt ära võtta ainult rangelt piiritletud tingimustel, näiteks julgeolekuprobleemide tõttu või juhul, kui riik ei tee koostööd ebaseaduslikult Euroopa Liidus viibivate kodanike tagasivõtmisel.
Täiskogul hääletas uute reeglite poolt 518 ja vastu 96 parlamendiliiget, erapooletuid oli 24. Nüüd peab seadusemuudatusele oma lõpliku vormilise heakskiidu andma ka Euroopa Liidu Nõukogu. Seejärel avaldatakse õigusakti tekst Euroopa Liidu Teatajas ja reeglid jõustuvad 20 päeva hiljem.
