Statistikaameti andmetel näitas Eesti väliskaubandus juunis tugevat kasvu, suurenedes aastases võrdluses 15%. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi peaanalüütiku Mario Lambingu sõnul annab see tulemus alust oodata ekspordi kasvu jätkumist, kirjutab BNS.
Sama kiiresti kasvasid juunis eksport, Eesti päritolu kaupade eksport, reeksport ja import. Sealjuures oli Eesti päritolu kaupade ekspordi kasv laiapõhjaline. Kümnest suurimast kaubajaotisest vähenes eksport vaid elusloomade ja loomsete toodete kategoorias. Suurima panuse kasvu andsid masinad ja seadmed, sealhulgas masinate osad, kaablid, kaamerad ja vaheldid.
„Ekspordi 15-protsendiline kasv on seda kaalukam näitaja, et seda ei saavutatud üksikute kaupade arvel, vaid see oli laiapõhjaline. Tööstusettevõtete hinnangud ekspordinõudlusele on järjest paranenud ja jõudnud viimase kahe ja poole aasta kõrgeimale tasemele. Koos majanduse elavnemisega meie peamistel eksporditurgudel loob see head eeldused selleks, et Eesti eksport jätkaks kasvu ka lähikuudel,“ ütles Lambing.
Telekommunikatsiooniseadmete eksport jäi mullusele tasemele mõnevõrra alla, seda peamiselt müügi vähenemise tõttu Rootsi ja Mehhikosse. Samal ajal jätkus kasv USA suunal, kuigi võrdlusbaas oli seal aasta varem madalam.
Lambingu sõnul näitasid häid tulemusi ka paljud teised Eesti tööstusharud. Metallitoodete ekspordi veduriteks olid metallkonstruktsioonid, mahutid ja vanametall. Mineraalsete toodete ekspordi kasvu taga oli eelkõige põlevkiviõli ning vähemal määral turvas, mille ekspordiväärtus suurenes tänu kõrgemale hinnale.
Muude tööstustoodete kategoorias jätkus moodulhoonete tugev eksport. Müük kasvas mitmel turul, sealhulgas Norras, Taanis, USA-s ja Ühendkuningriigis. Puidu ja puittoodete ekspordi kasvu andsid peamise panuse graanulid, vineer ja saematerjal. Samal ajal jätkus töötlemata puidu ekspordi vähenemine, mis Lambingu sõnul tähendab, et puiduekspordi struktuuris on kasvanud kõrgema lisandväärtusega toodete osatähtsus.
Kasvas ka reeksport ehk teistes riikides toodetud kaupade edasimüük Eesti kaudu. Suurimat mõju avaldas endiselt mineraalsete toodete, peamiselt maagaasi edasimüük Soome ja elektrienergia edasimüük Lätisse. Samuti suurenes sõiduautode edasimüük Läti ja Leedu turgudele.
„Lähikuude prognoos on pigem positiivne. Kuigi konjunktuuribaromeetri kohaselt hindasid tööstusettevõtted juulis ekspordinõudlust steedselt tavapärasest madalamaks, on hinnangud järjest paranenud. Koos majanduse elavnemisega Eesti peamistel eksporditurgudel annab see alust oodata positiivsete suundumuste säilimist väliskaubanduses ka lähikuudel,“ prognoosis Lambing.
