Bigbanki peaökonomisti Raul Eametsa hinnangul on tööturu näitajad üheaegselt optimistlikud ja murettekitavad, kirjutab BNS.
„Üldpilt on positiivne: töötuse määr oli teises kvartalis 6,6 protsenti ning võrreldes möödunud aastaga on langus märgatav – tulles toonase 7,8 protsendi pealt,“ ütles Eamets.
Tema sõnul tekitab aga muret majanduslikult mitteaktiivsete inimeste arvu liiga kiire kasv. „Kui aasta tagasi oli neid, kes ei töötanud ega otsinud tööd, 255 000, siis tänavu teises kvartalis kasvas see number 13 000 võrra. Seejuures on suvi aeg, mil on võimalus leida hooajatööd. Tõsi, küsitlusega hõlmatud inimeste üldarv vähenes 3000 võrra,“ märkis Eamets.
Hõivatute arv vähenes samuti möödunud aastaga võrreldes 5700 inimese võrra, mistõttu tööhõive määr kergelt langes. Samas püsib Eesti tööhõive määr Euroopa Liidus jätkuvalt ühena kõrgeimatest.
Töötuse langust kinnitavad ka registreeritud töötute andmed. Juulis oli Eestis 39 860 registreeritud töötut, mida on 5851 inimese võrra vähem kui aasta tagasi.
Kõige rohkem vähenes registreeritud töötute arv Raplamaal ja Järvamaal – vastavalt 27 ja 24,5 protsenti.
„Valdade tasandil rääkides oli suurim langus Saarde (-46%), Märjamaa (-39%) ja Rapla vallas (-31%) ning linnadest Loksal (-33%) ja Paides (-30%). Kahekümnes omavalitsuses vähenes töötus rohkem kui 20 protsenti,“ ütles Eamets.
Samal ajal oli ka kohalikke omavalitsusi, kus töötus kasvas. Näiteks Räpina (24%), Jõhvi (21%), Antsla (11%) ja Muhu vallas (9%). Kokku kasvas töötus 10 omavalitsuses ja Põlvamaal tervikuna (5%).
„Kuigi Eesti on väike ja kompaktne riik, tõestavad piirkondlike tööturunäitajate suured erinevused taas, et meie inimesed on vähemobiilsed – ehk tööotsingul ei rutata kolima ühest maakonnast või vallast teise. Kui kolimine ette võetakse, siis pigem maalt linna ehk suurematesse tõmbekeskustesse, eelkõige pealinna,“ lisas Eamets.
