Riigikogu võttis tänasel täiskogu istungil vastu seaduse, mille eesmärk on täiustada finantspettuste ennetamise,tuvastamise ja tõkestamise süsteemi. Sellest kirjutab BNS.
Seaduse eesmärk on kaitsta inimesi petturite eest ja piirata kurjategijate tegevust. Pangad saavad võimaluse tuvastada pettuseskeeme enne makse tegemist ning kahtluse korral seda edasi lükata. Edaspidi saab pank tehingu tegemisest ka keelduda, kui on alust uskkuda, et raha läheb suure tõenäosusega petturile. Praegu puudub pankadel seaduslik alus maksete peatamiseks.
Lisaks saavad pangad ja makseasutused õiguse vahetada teavet kahtlaste tehingute kohta teiste krediidi-, makse- ja e-raha asutustega, Politsei- ja Piirivalveametiga (PPA) ning Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) küberintsidentide käsitlemise osakonnaga CERT-EE. Need muudatused võimaldavad makseteenuse pakkujatel reageerida pettusekahtlustele kiiremini ning teha koostööd omavahel, PPA ja RIA-ga. See aitab vähendada kuritegelikust tegevusest tingitud kahju ja tõsta finantssektori turvalisust.
Menetluse käigus täiendas parlament eelnõud sättega, mis tagab õiguse vastastikuseks andmevahetuseks pettusekahtluse korral ka krediteerijate, krediidivahendajate ja krediidiasutuste vahel. See võimaldab tuvastada ja uurida laenude väljastamisega seotud pettusjuhtumeid.
Mödunud aastal kaotasid Eesti elanikud petturite tegevuse tõttu pea 29 miljonit eurot. Enamik kuritegelikke skeeme algab sidekanalite kaudu ning lõpeb pangamaksega, mistõttu nõuab tõhus pettuste ennetamine avaliku ja erasektori vahelist koostööd. Erinevate pettuseliikide ja küberturvalisuse nõuannetega saab tutvuda Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) kodulehel https://www.itvaatlik.ee/.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 76 Riigikogu liiget.
