Eesti õhuruumis kasvas lennuliiklus kolmandas kvartalis aastaga neli protsenti, kuid üldisest kasvust märksa kiiremini suurenes Hiina operaatorite liiklus, teatab BNS.
Juulist septembrini läbis Eesti õhuruumi 12 436 Hiina lennuettevõtjate lendu, mida oli 15 protsenti rohkem kui aasta varem.
Kokku toimus Lennuliiklusteeninduse ASi andmetel 2026. aasta kolmandas kvartalis Eesti õhuruumis 56 244 lendu. Neist 42 732 ehk 76 protsenti olid ülelennud. Ülelendude arv kasvas aastaga neli protsenti.
„Hiina operaatorite liiklus on tervikuna kasvanud ning laiemalt on Aasia-suunalise lennuliikluse aktiivsus viimastel aastatel suurenenud,“ ütles Lennuliiklusteeninduse analüütik Kersti Kukemelk.
Pooled Hiina operaatorite lendudest toimusid kolmel peamisel suunal: Hiina ja Ühendkuningriigi, Hiina ja Saksamaa ning Hiina ja Hollandi vahel. Tšarterlendude seas olid sagedasemad ühendused Guangzhou ja Londoni, Pekingi ja Londoni, Barcelona ja Pekingi ning Amsterdami ja Guangzhou vahel.
Kasvu ei saa Kukemelki sõnul siduda ühe konkreetse lennufirma või uue liiniga, sest lendude arvu suurenemist oli näha mitme Hiina lennuettevõtja puhul.
Hiina lennuliikluse detailsemate näitajate võrdlemisel eelmise aastaga tuleb siiski arvestada metoodikamuudatusega. EUROCONTROL muutis 2026. aasta alguses lendude kategoriseerimise loogikat, mistõttu ei saa näiteks tšarterlendude statistilist kasvu 203 lennult 927 lennuni käsitleda samas ulatuses toimunud tegeliku turumuutusena. Samal põhjusel ei saa ka statistikas nähtavat kaubalendude 18-protsendist vähenemist üks ühele turu languseks tõlgendada.
Valdav osa ehk 99 protsenti Hiina operaatorite lendudest tehti raske kategooria lennukitega. Nende lendude keskmine maksimaalne stardimass langes aastaga 302-lt 292-le.
Hiina operaatorite kasvule vastupidises suunas liikus Venemaa lennuettevõtjate liiklus. Nende lendude arv vähenes kolmandas kvartalis aastaga kuus protsenti ning 2026. aasta esimese üheksa kuu kokkuvõttes viis protsenti. Langus algas 2025. aasta oktoobris ning kolmandas kvartalis vähenes enamiku Venemaa operaatorite lendude arv.
„Me näeme lennuliikluse statistikas lendude arvu muutust, kuid selle põhjal ei saa usaldusväärselt järeldada lennuettevõtjate äriliste või operatiivsete otsuste põhjuseid,“ ütles Kukemelk.
Kasv jätkus aga Eesti lennujaamade rahvusvahelises liikluses. Kolmandas kvartalis registreeriti 11 374 rahvusvahelist saabumist ja õhkutõusmist, mida oli kaheksa protsenti rohkem kui aasta varem.
Tallinna lennujaamas toimus 10 592 rahvusvahelist saabumist ja õhkutõusmist, 10 protsenti enam kui eelmise aasta samal ajal. Tallinna kolm peamist sihtkohta olid Helsingi, Riia ja Stockholm.
Lennuliikluse taastumine on viimastel aastatel jätkunud, kuid piirkonniti erineva tempoga. Baltikumi lennumahtusid mõjutavad endiselt geopoliitiline olukord ja õhuruumipiirangud, samal ajal toetavad liiklust hooajalisus ja reisihuvi.
Eesti-siseseid lende toimus kolmandas kvartalis 2138 ehk 10 protsenti vähem kui aasta varem. Ühe kvartali põhjal ei saa aga järeldada, et Eesti siselendude arv oleks pikemaajalises langustrendis. Langust mõjutas Kuressaare lennuvälja ajutine sulgemine 10.–31. augustil lennuraja asfaltkatte ja markeeringute uuendamiseks ning lennurajatulede süsteemi rekonstrueerimiseks. Sulgemine puudutas muu hulgas Tallinna–Kuressaare liini. Samal ajal kasvas lendude arv Tartus ja Pärnus. Tartu kasvu taga olid peamiselt koolituslennud.
