Laine Randjärv, kes asus tänavu kevadel Tallinna Lauluväljakut juhtima, esitas 19. oktoobril linnavalitsusele kompleksi arendamise ambitsioonika plaani. Jutt käib umbes 40 miljoni euro suurusest projektist, mida Randjärv ise kõhkluseta nimetab oma elutööks, kirjutab BNS Postimehele viidates.
See ei ole lihtsalt ehitamine ehitamise pärast – kontseptsioon hõlmab nelja prioriteetset objekti selgete eesmärkidega ning puudutab laulu- ja tantsupeoliste toitlustuse korraldamist, ala maalilisust ja ajalugu, samuti uut lavaplatsi. Teisisõnu avaneb alates 2031. aastast Lauluväljakule sisenemisel täiesti uue ilmega vaade, ükskõik millises suunas te ka ei vaataks.
Lauluväljak viie lähiaasta arenguplaan koosneb kahest osast: esimene on detailplaneering ja projekteerimine ning teine ehitustööd, mis algavad 2028. aasta sügisel, kohe pärast laulu- ja tantsupeo lõppu. Randjärve sõnul ei tekkinud linnavalitsusele esitatud kontseptsioon tühjale kohale. Selle aluseks sai 2022. aastal Tallinna Lauluväljaku ruumilise lahenduse ideekonkursi võitnud projekt „Kiigele“, mille töötasid välja arhitektuuribürood 3+1 ja Lootusprojekt ühiselt.
„Võiduprojekt ongi meie praeguse plaani aluseks, kuid täies mahus saab see ellu viidud võib-olla alles 10–20 aasta pärast.Detailplaneeringut tehakse selle projekti baasil, kuid osa kavandatud objektidest tuleb lükata kaugemasse tulevikku. Me teostame visandprojekti etappideti, võimaluste piires,“ kinnitab Randjärv, lisades, et võidutöö autorid – arhitektid büroodest 3+1 ja Lootusprojekt – on protsessi täielikult kaasatud.
Etappide määramiseks oli vaja võiduprojekt osadeks jagada ja välja selgitada, millised neist on 2031. aasta noorte laulu- ja tantsupeo jaoks kõige vajalikumad ning milliseid on reaalne teostada olemasolevate tähtaegade ja eelarve piires.„Peamiseks motiveerivaks teguriks sai ühiskondlik toitlustusala, mida laulu- ja tantsupidu hädasti vajab. Just sellest kõik alguse saigi, kui konkursse välja kuulutati.“
Randjärve sõnul on projekt praegu detailplaneeringu staadiumis, eskiise ja projekte pole veel välja töötatud. „Põhimõte,mille me linnavalitsusele edastasime, seisneb selles, et detailplaneeringut tehakse võidupõhise projekti „Kiigele“ alusel ning vajalikke muudatusi täpsustatakse koostöös autoritega. Kuid see, mida hakatakse ehitama lähima viie aasta jooksul,on määratud prioriteetidega. Kahjuks ei ole võimalik kõike, mida arhitektid kavandasid, kohe ellu viia – viieaastase perioodi jaoks oleks see liiga ambitsioonikas.“
Randjärv oskab juba nimetada peakohvikut ehk peamist objekti: Merehall. „Tõenäoliselt see nimi jääbki,“ ütleb ta hoone kohta, mida me näeme alates 2031. aastast Meriväravate kaudu sisenedes paremat kätt. „Merehall ei ole tavaline hoone,see saab vajadusest tulenevalt olla nii suletud kui ka avatud ruum. Seda saab aastaringselt funktsionaalselt kasutada erinevate ürituste korraldamiseks. Kuid peamine on see, et suvel saab selle katuse all korraldada laulu- ja tantsupeoliste toitlustamist. Samuti saab läbi hoone pääseda Faehlmanni aeda, mis küll ei kuulu Lauluväljaku territooriumile, kuid on pargina avalik ruum ja asub sellega kontseptuaalses sümbioosis.“
