Valitsuses neljapäeval heaks kiidetud eelnõu algatab reformi, mis tagab süsteemse koostöö tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna vahel. Inimestele, kes vajavad kompleksset abi, hakkavad abiks olema tervisejuhtijad, teatab BNS.
Reform puudutab eelkõige inimesi, kes kannatavad mitme kroonilise haiguse käes ja kogevad raskusi igapäevaelus — näiteks vajalike ravimite ostmisel, eluaseme kohandamisel terviseseisundile vastavaks või võimetuses kodust lahkuda liikumisprobleemide tõttu.
Praegu osutatakse meditsiini- ja sotsiaalteenuseid peamiselt eraldi: tervishoid on riigi ja Tervisekassa pädevuses, sotsiaalteenused aga kohalike omavalitsuste vastutusalas. Ebapiisav koostöö ja andmevahetus raskendavad abi osutamist inimestele, kes vajavad mõlema süsteemi tuge. Tulemusena peab keeruliste vajadustega inimene ise välja selgitama, kelle poole pöörduda, milliseid teenuseid ta vajab ja kuidas neid saada. Abi saabub sageli alles kriitilises olukorras erakorralise medicina osakonna, statsionaarse ravi või hooldekoduteenuste kaudu.
Sotsiaalkaitseminister Karmen Jolleri sõnul saavad praeguses süsteemis paremini hakkama need, kellel on rohkem sotsiaalseid oskusi või kes on valmis lähedasi aitama. «Kuid need, kes tegelikult kõige rohkem abi vajavad, ei pruugi seda saada. Me ei saa eeldada, et juba niigi haavatavas olukorras olev inimene suudab ise leida kõik iile vajalikud teenused. Kui tal on väga pühendunud perearst, siis edastab ta teabe tema kohta sotsiaaltöötajale, kuid selline lähenemine ei tööta alati,» ütles Joller. «Tervise- ja sotsiaalprobleemide hiline avastamine viib nende süvenemiseni, mis on raske inimesele endale ja läheb riigile kokkuvõttes kallimaks maksma. Reformi eesmärk on tagada, et inimene saaks vajalikku abi õigel ajal ja saaks võimalikult kaua elada iseseisvalt ja väärikalt.»
Reformi on välja töötatud 10 aastat
Reformi on välja töötatud peaaegu kümme aastat, selle aja jooksul on läbi viidud mitmeid pilootprojekte. Näiteks toimib uus mudel juba edukalt Viljandis. «Kindlustunnet annavad meile rahvusvaheline kogemus ja juba elluviidud pilootprojektid, kuid sellise ulatusliku muudatuse puhul ei ole võimalik kõike ette näha. Seetõttu jälgib Sotsiaalministeerium pidevalt reformi käiku ja teeb vajadusel muudatusi. Hiljemalt 2031. aastaks viib ministeerium läbi reformi tulemuste igakülgse hindamise ja kontrollib, kas seatud eesmärgid on saavutatud,» lisas Joller.
Eelnõu näeb ette maakondlike «heaolupiirkondade» loomise ja igasse neist tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutajate integreeritud koostööorganisatsiooni ehk TERVIK (ee. «terviklikkus») loomise. See struktuur ühendab kohalikud omavalitsused, perearstikeskused ja haiglavõrgu haiglad. TERVIK-uga saavad liituda ka teised teenuseosutajad, näiteks kiirabi, erasektori meditsiasutused, hooldekodud ja rehabilitatsioonikeskused.
TERVIK-u ülesandeks saab tervishoiusektori ja sotsiaalvaldkonna vahelise koostöö korraldamine piirkonnas. Iga piirkond saab keskenduda oma elanike jaoks kõige põletavamatele probleemidele ja töötada välja optimaalsed lahendused.
Tervisejuhtija ei asenda perearsti
Inimestele, kes puutuvad samaaegselt kokku meditsiiniliste ja sotsiaalsete raskustega ning vajavad pikaajalist või ajutist (näiteks pärast haiglast väljakirjutamist) tuge eri valdkondadest, hakkab abiks olema tervisejuhtija. See on tervishoiu- või sotsiaalvaldkonna kõrgharidusega spetsialist, kes on läbinud vastava täienduskoolituse.
Koos patsiendiga hindab tervisejuhtija tema teenusevajadusi, moodustab tema ümber vajalikest spetsialistidest koosneva tugimeeskonna ja aitab abi saamisel. Näiteks võib mitme kroonilise haiguse ja liikumisraskustega eakal inimesel pärast haiglast väljakirjutamist olla vaja sotsiaaltöötaja, perearsti ja -õe, psühholoogi ning füsioterapeudi koordineeritud tööd. Vajadusel ja patsiendi nõusolekul kaasatakse protsessi ka tema lähedased.
Tervisejuhtija ei asenda pere- või raviarsti ega sotsiaaltöötajat; ta ei määra teenuseid ega anna õigust saada abi väljaspool järjekorda. Tema ülesandeks on koordineerida eri spetsialistide tööd, toetada inimest teenuste vahel liikumisel ja vähendada riski, et vajalik abi katkeb või jääb osutamata.
-
aastaks on plaanis pakkuda tervisejuhtija teenuseid umbes 55 000 inimesele aastas. Selleks ei ole kavas luua uusi töökohti, kuna vajalikud spetsialistid töötavad süsteemis juba praegu.
Reformi raames luuakse ka heaoluinfosüsteem, mis võimaldab inimese nõusolekul koguda kogu abi osutamiseks vajaliku teabe ühtsesse heaoluplaani ja selle teekaardile. See vabastab vajadusest esitada korduvalt ühtesid ja samu andmeid eri asutustele ning spetsialistidel tekib patsiendi olukorrast terviklikum pilt.
Plaani kohaselt jõustub tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna koostööd reguleeriv seadus 1. juulil 2027. TERVIK organisatsioonid peavad olema loodud 1. novembriks 2027. Kui selleks tähtajaks ei ole piirkonnas TERVIK-ut moodustatud, peab selle kolme kuu jooksul looma üks haiglavõrgu haiglatest.
Heaolupiirkondade strateegiline juhtimine ning tervise- ja heaoluprofiilide koostamine algab 1. mail 2028. Alates sellest kuupäevast algab Tervisekassa kaudu TERVIK organisatsioonide tegevuse ja tervisejuhtijate pakutavate koordinatsiooniteenuste rahastamine.
Enne eelnõu koostamist esitas oma tagasiside selle väljatöötamise kavatsusele 41 partnerit tervishoiu, sotsiaalkaitse, hariduse, rehabilitatsiooni ja kohalike omavalitsuste valdkonnast. Eelnõus on arvestatud enamikku kooskõlastamise käigus laekunud ettepanekutest.
Järgmise sammuna liigub rahvatervise seaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise eelnõu (tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna koostöö kohta) arutamisele Riigikogusse.
