BNS’i teatel Eestis kehtestati 2004. aastal helde vanemahüvitise reform, mis suurendas tõesti tõenäosust, et perre sünnib teine või kolmas laps ning lühendas ka laste sündide vahelist aega, selgub Sanan Abdullayevi Tallinna ülikoolis kaitstud doktoritööst.
Samal ajal ei tähenda jagatud vanemapuhkuse kasutamine tingimata seda, et isa jääks hüvitise saamise ajal ajutiselt töölt eemale ja võtaks kodus laste eest põhivastutuse.
2004. aastal hakkas vanemahüvitis sõltuma vanema varasemast sissetulekust
Enne 2004. aasta vanemahüvitise reformi sai lapse hooldaja võtta pika lapsehoolduspuhkuse, kuid lapsehooldustoetusedolid kõigile ühesuguse madala määraga. Reform muutis hüvitise maksmise perioodi varasemast lühemaks, kuid sidus hüvitise suuruse vanema varasema sissetulekuga.
Nii hakkas hüvitis üldjuhul kompenseerima lapsega koju jääva vanema varasemat töötasu. Vanemad, kes said järgmise lapse 30 kuu jooksul pärast eelmise lapse sündi, said säilitada eelmise lapse sünni eel väljateenitud hüvitise määra.
Hüvitis tõi kaasa rohkem teisi ja kolmandaid lapsi
Ühiskonnateaduste instituudi värske doktor Sanan Abdullayev uuris Eesti riiklike registrite andmete põhjal, kuidas 2004. aasta reform peresid mõjutas. Abdullayevi doktoritöö on esimene uuring, mis kasutab komposiitmudelid perepoliitika meetmete mõju analüüsimiseks.
Tänu sellele saab esimest korda eristada, kas perepoliitika mõjutas eelkõige järgmise lapse saamise tõenäosust või sündide vahelist aega.
Kogu Eesti sünnitusealise püsielanikkonna andmeid hinnates selgus uuringust, et reform suurendas teise ja kolmanda lapse saamise tõenäosust ning lühendas ka sündide vahelist aega. Mõju oli kõige tugevam kõrgharidusega emade seas, kellel hüvitis kompenseeris suurema osa endisest sissetulekust.
Samas kasvas tõenäosus saada järgmine laps ka madalama hariduse ja sissetulekuga emade seas. Tänu reformile hakkas eelneva tööhõiveta vanem saama miinimumpalga lähedast hüvitist. Seega tõi reform osale vanematest täiendavat leibkonna sissetulekut.
Otsus, kumb vanematest taotleb hüvitist, peegeldab majanduslikke kaalutlusi
Doktoritöös uuriti ka jagatud vanemapuhkuse kasutamist. Vanemate sissetulek oli kõige olulisem tegur ennustamaks, kumb vanem võimalust hüvitiseks kasutab. Mida rohkem isa lapse emast teenis, seda tõenäolisemalt taotles isa vanemahüvitist. See ei tähendanud aga tingimata, et isa jäi töölt koju.
Ligikaudu 70 protsenti vanemahüvitist saanud isadest teenis oma puhkuse ajal vähemalt osaliselt ka töötulu, et suurendada pere kogusissetulekut. See on võimalik, sest Eesti perepoliitika lubab vanematel saada vanemahüvitist samal ajal töötamisest loobumata. Seetõttu ei saa isa vanemahüvitise saamist Eesti oludes tõlgendada lapsehoolduse eest põhivastutuse võtmisena, vaid pigem majandusliku otsusena parandada pere rahalist seisu.
Isa koju jäämine suurendas tõenäosust kolmandaks lapseks
Üks doktoritöö huvitavamaid tulemusi oli, et isa vanemahüvitise kasutamine oli seotud suurema tõenäosusega, et perre sünnib kolmas laps ja seda lühema aja jooksul. Seos oli eriti selge peredes, kus ema naasis isa hüvitise kasutamise ajal tasustatud tööle.
Reform täitis eesmärki
Doktoritöö näitab, et Eesti vanemahüvitis on täitnud üht oma peamist eesmärki: sissetulekuga seotud helde hüvitis piisavalt pika perioodi vältel võib toetada järgmise lapse saamise tõenäosust. Samas näitab uuring, et perepoliitika mõju hindamisel tuleks vaadata lisaks sellele, kumb vanem hüvitist saab, ka seda, kuidas jaguneb lapse hoolduskoormusvanemate vahel tegelikult.
Sanan Abdullayev kaitses doktorikraadi Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudis 15. oktoobril. Tema doktoritöö teema on “Vanemapuhkus ja järgnevate laste saamine: 2004. aasta poliitikareformi ja selle järelmõjude analüüs Eestis” (Parental leave and continued childbearing: Analysing the 2004 policy reform and its aftermath in Estonia).
Doktoritöö juhendajad on Tallinna ülikooli rahvastikuteaduse juhtivprofessor Allan Puur ja Tallinna ülikooli vanemteadur Martin Klesment. Oponendid on Varssavi ülikooli dotsent Anna Kurowska ja Tartu ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika kaasprofessor Mare Ainsaar.
Doktoritööga sasab tutvuda TLÜ akadeemilise raamatukogu keskkonnas ETERA.
