Luminori tellitud uuringu kohaselt ei kogu ligi veerand Eesti inimestest pensioniks.
Luminori tellitud ja Norstati läbiviidud uuringu kohaselt koguvad Eesti inimesed pensioniks valdavalt teise ja kolmanda pensionisamba kaudu. Samal ajal ei kogu 22 protsenti uuringus osalenutest pensioniks üldse.
„Pensioniks mittekogujate osakaal on suurem kõrgemates vanusegruppides – kui näiteks 20. ja 30. eluaastates vastanutest ei kogu pensioniks 18 protsenti, siis 50. eluaastates on see osakaal juba 26 protsenti.
Seda on ilmselt mõjutanud meie pensionisüsteemi uudsus võrreldes teiste OECD riikidega ning ka asjaolu, et varasemad tootlused ei olnud nii tugevad kui praegu, sest pensionifondidel ei olnud lubatud investeerida aktsiatesse 100 protsendi ulatuses. See kindlasti mõjutas nii mõnegi koguja varasemat otsust,“ ütles Panga pensionifondide fondijuht Vahur Madisson.
Pensioniks mittekoguvate inimeste kõige levinum põhjus oli eeldus, et selleks ajaks, kui pensioniiga kätte jõuab, on nende kogutud raha väärtus inflatsiooni ja muude ettenägematuste tõttu vähenenud – nii vastas 37 protsenti mittekoguvatest inimestest.
„Pensionifondid investeerivad eelkõige sellistesse varadesse, mis aitavad inflatsiooni mõju vähendada. Isegi kõrge inflatsiooni tingimustes on pensionifondid suutnud teenida rohkem, kui inflatsioon inimeste säästude väärtust vähendanud on. Seetõttu on fondide reaalne pikaajaline tootlus jäänud positiivseks,“ selgitas Luminori fondijuht.
Neljandik pensioniks mittekoguvatest inimestest vastas, et nad ei suuna raha tulevikku, kuna neil puudub usaldus Eesti pensionisüsteemi vastu. Viiendik vastanutest märkis, et nad ei ole pensioniks kogumisele mõelnud – see on peamiseks põhjuseks ka ligi pooltel 20. eluaastates inimestel, kes pensioniks ei kogu.
„Eesti pensionisüsteem ja -fondid on ennast aastate jooksult pidevalt tõestanud. Viimaste uudiste kohaselt on Eesti pensionifondide tootlus jõudnud OECD riikide tippu ning jätkuvalt kogub aktiivselt pensioni ligi 500 000 inimest. Murevaba pensioni nautimiseks on kogumine ääretult oluline ehk mittekogujatel tasub mõelda oma tulevikuootustele ning tutvuda uute fondidega, kust võib igaüks leida sobiva.“
Vahur Madisson märkis, et kogumisotsuse edasilükkamine võib pensionipõlves tähendada mitu korda väiksemat rahasummat. Nimelt avaldub liitintressi mõju kõige selgemalt just pika kogumisperioodi jooksul. Finantsinstrumentidesse ja pensionifondidesse investeerides tähendab see, et iga järgmise perioodi tootlus lisandub eelneva perioodi tootlusele mitte lihtsalt summana, vaid kumulatiivselt – ehk tootlused võimenduvad perioodide lõikes.
Fondijuht tõi näiteks, et kui 25-aastane inimene hakkaks igakuiselt investeerima 100 eurot ning teeniks igal aastal rahaturgude ajaloolist keskmist tootlust kaheksa protsenti, koguneks talle 65. eluaastaks ligikaudu 310 000 eurot, millest 262 000 eurot moodustaks liitintressi osa. Kui samadel tingimustel alustada investeerimisega aga 35-aastaselt, koguneks 65. eluaastaks enam kui kaks korda väiksem summa – 136 000 eurot.
„Mida pikem on kogumisperiood, seda tugevam on liitintressi mõju kogumisperioodi lõpus. Kui pensionini on jäänud veel 5–10 aastat, mängib liitintress pikaajalise koguja jaoks väga olulist rolli,“ selgitas Madisson.
Luminori tellitud uuringu viis juunis läbi uuringufirma Norstat. Uuringus osales igast Balti riigist 1000 vastajat vanuses 18–74 eluaastat.
