Citadele panga tellitud küsitluse järgi tunneb 58 protsenti Eesti inimestest end kindlalt selles, et suudavad järgmise kolme kuu jooksul oma isiklikke rahaasju hallata, samas tunneb 18 protsenti vastanutest end ebakindlalt, edastab BNS.
15 protsenti vastanuist ütles, et tunneb end lähikuude rahaasjade haldamisel väga kindlalt, ning 43 protsenti, et üsna kindlalt. Neutraalse vastuse andis 24 protsenti vastanutest, üsna ebakindlalt tundis end 15 protsenti ja üldse mitte kindlalt kolm protsenti.
„Praegu on igakuised arved, laenumaksed, toidukulud ja muud püsikulud üsna hästi ette teada. Samas on oluline mõelda ka sellele, kui palju jääb eelarvesse puhvrit, kui mõni suurem kulu muutub või lisandub. Ja on teada, et mõned suuremad kulud on ju kohe lisandumas,“ ütles Citadele panga tegevjuht Rūta Ežerskienė.
Euroopa Keskpanga otsuse järgi tõusis 16. septembrist baasintressimäär 25 baaspunkti võrra, mis tähendab ka euribori tõusu. Ežerskienė sõnul tähendab muutuv intressikeskkond, et kodulaenuvõtjate kuumaksed liiguvad järgmise intressiperioodi alguses ülespoole.
„Eesti inimese jaoks on olukord hetkel mitmekihiline. Ühelt poolt on hinnatõus viimases Euroopa võrdluses olnud euroala keskmisest madalam, mis aitab igapäevast eelarvet stabiliseerida. Teisalt tähendab intressikeskkonna muutus, et kodulaenuvõtjate kuumaksed liiguvad järgmise intressiperioodi alguses ülespoole. Seetõttu ei tasu kolme kuu eelarvet vaadata ainult tänaste kulude järgi,“ selgitas Ežerskienė.
Kodulaenu- ja liisingumaksete võimalik tõus langeb samasse aega algava küttehooajaga, mis võib suurendada perede väljaminekuid. Citadele varasem küsitlus näitas, et 45 protsenti Eesti inimestest ei tunne end kindlalt selles, kas neil on piisavalt sääste või rahalisi reserve ootamatute kulude katmiseks. Ežerskienė sõnul aitab see selgitada, miks lähikuude rahaasjade haldamisel on kindlustunne tugevam kui ootamatute kulude puhul.
„Inimene võib olla üsna kindel, et saab hakkama arvete ja tavapäraste kuludega. Ootamatu väljaminek on aga teine olukord. Kui samasse kuusse satub autoremont, ravikulu, kodumasina vahetus või tavapärasest suurem kommunaalarve, võib ka korralikult planeeritud eelarve kiiresti pingeliseks muutuda,“ märkis Ežerskienė.
Lähikuude rahaasjade haldamisel on kindlustunne küsitluse detailsemate tulemuste järgi tugevam Tallinnas ja suuremates linnades. Tallinnas tunneb end kindlalt 66 protsenti vastanutest, väiksemates linnades 49 protsenti ning külades, alevites ja alevikes 51 protsenti.
„Suuremates keskustes võib inimestel olla rohkem töövõimalusi ja teenuseid, mis annab lähikuude suhtes veidi rohkem kindlust. Väiksemates kohtades võib pere eelarve olla tundlikum näiteks töökoha, auto kasutamise, transpordikulude või hooajaliste väljaminekute suhtes. See ei tähenda, et inimesed oma rahaasjadega hakkama ei saaks, aga puhvrit võib olla vähem,“ täpsustas Ežerskienė.
Lähikuude rahaasju soovitab Ežerskienė vaadata kolme kuu kaupa, sest see aitab märgata kulusid, mis ei kordu iga kuu, kuid võivad eelarvet oluliselt mõjutada. Sügisel võivad sellised väljaminekud olla seotud kodukulude, kooli, huvitegevuse, transpordi või tervisega. Laenuvõtjatel tasub tema sõnul jälgida ka seda, millal toimub järgmine intressimäära ülevaatamine.
„Ühe kuu eelarve võib näida korras, aga kui samasse perioodi satuvad mitu suuremat kulu, tekib surve kiiresti. Kolme kuu plaan aitab näha, kas mõneks kuluks saab juba varem raha kõrvale panna, mõne väljamineku ajastust muuta või kulusid hajutada,“ märkis Ežerskienė.
Balti riikide võrdluses tunneb Eestis lähikuude rahaasjade suhtes kindlalt 58 protsenti, Leedus 60 protsenti ja Lätis 66 protsenti vastanutest. Ebakindlaid vastajaid on Eestis 18 protsenti, Lätis 12 protsenti ja Leedus kaheksa protsenti.
Citadele panga tellitud küsitluse viis läbi uuringufirma Norstat. Igas Balti riigis küsitleti 1000 inimest.
