Ukrainas viibiv välisminister Margus Tsahkna leiab, et rahu ei sünni agressorile järeleandmistest vaid survestamisest, ühtlais kinnitas ta, et Eesti välispoliitilised seisukohad ei ole muutunud, kirjutab BNS.
“Olen praegu Ukrainas ja näen oma silmaga Venemaa laastamistöö tulemusi. Seda laastavat agressiooni jätkab Venemaa mitte dialoogi puudumise tõttu, vaid seepärast, et usub endiselt olevat edukursil. Seetõttu tundub siin Kiievis ukrainlastele avaldatav surve järeleandmiste tegemiseks kui reetmine. Eesti välispoliitika ei muutu – me püsime kindlalt oma seniste põhimõtete juures, toetades Ukrainat ja seisame vastu agressioonile,” rõhutas Tsahkna.
“Kuni Venemaa ei veendu, et tal ei õnnestu sõjaga oma eesmärke saavutada, jätkab ta kõigi nende ninapidi vedamist, kes loodavad läbi jutuajamiste Venemaad rahule sundida. Iga järeleandmise pakkumine Venemaale tooks kaasa nende uusi nõudmisi. Euroopa kontekstis tähendab see Eesti julgeoleku andmist Venemaa mõjusfääri,” jätkas Tsahkna.
“Eesti on täiemahulise sõja algusest peale öelnud, et tõelise rahuni viib see, kui Venemaa loobub agressiooni eesmärgiks olnud Ukraina hävitamise ja Euroopa julgeoleku ümberkorraldamise plaanist. Selle saavutamiseks oleme paika pannud poliitika, millega igakülgselt toetame agressiooni ohvrit ja survestame läbi sanktsiooni- ja isolatsioonipoliitika agressorit,” ütles Tsahkna.
Tema sõnul on viimase nelja sõja-aasta vältel Euroopas selline poliitikasuund pidanud ja Eesti on paljuski olnud selle eestvedajaks. “Oleme olnud Ukraina üks järjekindlamaid ja põhimõttekindlamaid toetajaid. Me tajusime Vene ohtu juba enne, kui tankid Ukraina suunal liikuma hakkasid, ja saatsime sõjalise abi Kiievi poole teele nädalaid enne 2022. aasta 24. veebruari,” ütles Tsahkna.
“Täna tunnistavad liitlased — kahjuks ukrainlaste vere hinnaga — et meie hoiatusi Vene ohust oleks pidanud varem kuulda võtma. Nüüd on liitlased kuulanud meie sõnumeid, kui oleme öelnud, et järeleandmised ei too rahu ja et Venemaa mõistab vaid survet,” mäkirs välisminister.
“Meie tegevuse lähtekoht peitub arusaamas, et Venemaa ei otsi rahu. Seda on tõestanud Venemaa sõjaliste rünnakute jätkamisega Ukrainas samaaegselt läbirääkimistega või nõudmistega, milles seatakse rahu eelduseks Ukraina täielik nõustumine Venemaa tingimustega. Kreml usub endiselt, et suudab saavutada oma algsed eesmärgid. Seni, kuni see usk püsib, ei muuda Venemaa oma käitumist,” märkis Tsahkna.
“Meie enda ajalugu õpetab seda selgelt, mida ilmestab eriti Tartu rahu, mille 106. aastapäeva sel nädalal tähistasime. Nõukogude Venemaa asus Eestiga läbi rääkima, jätkates samal ajal jõhkraid rünnakuid, et suruda end läbirääkimistel tugevamale positsioonile. Relvarahu ja seejärel rahulepinguga nõustus ta alles siis, kui mõistis, et sõjalist võitu ei tule ja rahu on vältimatu,” ütles välisminister.
Tema sõnul kehtib sama õppetund ka praegu. “Rahu saab teoks vaid siis, kui Venemaa mõistab oma strateegia lootusetust. Järeleandmistesse suhtuvad kriitiliselt ka Eesti inimesed. 82 protsenti välispoliitika teemalise avaliku arvamuse uuringu vastanutest ei nõustu seisukohaga, et Ukraina peaks loovutama Venemaale tema kontrolli all olevad alad,” ütles Tsahkna.
“Tee õiglase ja püsiva rahuni käib üksnes läbi Ukraina poliitilise, majandusliku ja sõjalise toetamise ning Venemaa survestamise. See on Eesti välispoliitika kindel põhimõte ning on kahetsusväärne, kui on jäänud mulje, et selles on toimunud muutusi. Seetõttu on oluline, et kõik Eesti välispoliitikat esindavad inimesed need põhimõtted üle kinnitaksid,” lisas minister.
