BNS teatab, et Eesti Kristlik Õigeusu Kirik (EKÕK) ja Pühtitsa klooster esitasid Euroopa Inimõiguste Kohtule kaebuse kirikute ja koguduste seadusemuudatuste pärast, mis sätestavad, et kui 28. detsembriks ei ole kirik ja klooster poolmeid Vene Õigeusu Kiriku lõpetamise kohta.
“Seadus räägib põhikirjadest ja seotusest. Tegelik siseministeeriumi soov puudutab aga seda, et kohalikud õigeusklikud loobuksid religioossetest kirikutest, mis on eksisteerinud enam kui tuhat aastat,” märgib EKÕK ja klooster.
„Kirikult ja kloostrilt ei nõuta lihtsalt paberi parandamist,” ütles kirikut ja kloostrit esindav vandeadvokaat Artur Knjazev. „Õigeus ei saa kiriklikud reeglid ise ümber kirjutada ja jäädausklikuks. Kes seda teeb, on loobunud tunnistamast seda usku, mida ta on seni valinud ja õigeks pidanud.
“Euroopa inimõiguste konventsioon näeb seda osa usuvabadusest, mis puudutab inimese hinnangut, absoluutset õigust. Riik võib seda reguleerida, kuidas seda avalikult välja elatakse. Sundida inimest oma usku muutma ei tohi. Praegu tehakse täpselt seda,” lisas Knjazev.
Riigikohtu üldkogu jättis seaduse 8. juunil jõusse tõlgenduse abil, mille järgi on keelatud haldusside, mitte usuline pool. Kuus kohtunikku seitsmeteistkümnest, nende hulgast Riigikohtu esimees, jäid eriervamuse ja leidsid, et seadus ei vasta õigusselguse nõudele.
“Seda mõistet, mille abil seadus päästeti, ei ole seaduses endas mitte kordagi,” ütles vandeadvokaat Steven-Hristo Evestus. „Siseministeerium on seejuures läbivalt seisnud selle eest, et katkestada tuleb nii halduslikud kui ka usulised pooled. Kohtu tõlgendus on üks asi, tegelik ministeeriumi nõukogu teine. Ministeeriumi enda jooksul järgitakse langevad kirik ja klooster seaduse keelu alla ning just selle alusel avaldatakse järelevalvet. Sellist survet ei tohi avaldada.”
„Ükski Eesti asutus ei ole tuvastanud, et kirik või klooster oleks midagi õigust teinud,” märkis Evestus. “Ei kohtuotsust, ei süüdistust, ei menetlust. Karistus on olemas, aga tegu puudub. Meie kirik ega klooster ei ole kedagi ohustanud, ei saa ohustada ega taha seda teha. Ometi sekkutakse nende usulise identiteeti.”
„Kloostris elab umbes 90 nunna, keskmine vanus üle kuuekümne. Nunnad on seal palvetanud juba rohkem kui 135 aastat. Nad palvetavad alati ka Eestimaa eest. Kui riigi julgeolekut suudab üheksakümne vanema naise palve, siis probleem ei ole nunnades. Probleem on kaskil mujal,” ütles Knjazev.
Kirik jätkab siseministeeriumiga dialoogi. Kloostrit pole ministeerium eraldi kohtumisele kutsunud.
Kirikute ja koguduste seadusemuudatused jõustusid 27. juunil 2026. Seadus annab tavaliselt ühendustele kuus kuud, et viia põhikiri, juhatuse koosseis ja tegevus uute nõuetele vastavusse. Vaimulikele esitatavad nõuded jõustusid ilma üleminekuajata.
