Välisminister Margus Tsahkna hoiatas Tšornobõli tuumajaama katastroofi 40. aastapäeval, et Venemaa järjepidevad rünnakud Ukraina tuumarajatiste ja muu energiataristu vastu suurendavad uue laastava tragöödia ohtu, kirjutab BNS.
„Tšornobõli tuumakatastroofi järel levis radioaktiivne saaste üle Euroopa – ligi 8,5 miljonit inimest puutus kokku kiirgusega, üle 145 000 ruutkilomeetri suurune maa-ala saastus radionukliididega ning umbes 300 000 inimest pidid oma kodudest igaveseks lahkuma,“ ütles välisminister Tsahkna. „Nõukogude võimu hoolimatuse tagajärgi tuntakse tänaseni: kümned tuhanded inimesed ja nende järglased elavad radioaktiivsest kiirgusest põhjustatud haigustega ning Tšornobõli ümber laiub endiselt Luksemburgi-suurune keelutsoon. Maailm ei tohi neid tagajärgi unustada.“
Tsahkna kinnitusel näitab Venemaa agressioon Ukrainas selgelt, et Kreml pole 1986. aasta katastroofist midagi õppinud, jätkates vastutustundetuid rünnakuid Ukraina energiataristu vastu.
„Esimest korda inimkonna ajaloos kasutab agressor tuumarajatisi sõjalise relvana. Tšornobõli keelutsoon oli üks esimesi sihtmärke, mille Venemaa täiemahulise agressioonisõja alguses 36 päevaks okupeeris. Zaporižžja – Euroopa suurim tuumaelektrijaam – on olnud okupatsiooni all juba neljandat aastat. Venemaa on muutnud jaama sõjaväebaasiks, peatanud selle normaalse töö, deporteerinud kohalikud eksperdid ning piiranud Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri turvaekspertide ligipääsu. See kõik tõstab kogu piirkonna ohutaset ja suurendab tuumakatastroofiohtu kogu maailmale,“ märkis Tsahkna.
Ta rõhutas, et ainus viis ohutuse taastamiseks on Venemaa vägede täielik ja viivitamatu lahkumine Ukraina tuumajaamadest, taristu tagastamine Ukraina kontrolli alla, kõigi ebaseaduslikult kinni peetud isikute vabastamine ning Venemaa rahvusvahelise isolatsiooni suurendamine, eriti energiaorganisatsioonides.
„Samuti tuleb suurendada majanduslikku ja poliitilist survet Venemaale, sealhulgas kehtestada sanktsioonid Venemaa tuumaenergiaorganisatsiooni Rosatomi vastu. Me ei tohi lasta Tšornobõli tragöödial korduda,“ lisas Tsahkna.
Pühapäeval möödub 40 aastat Tšornobõli tuumakatastroofist, mille põhjustas Moskva käsul läbi viidud ohtlik reaktorikatse. Õnnetuse vahetu põhjus oli vikipeedia andmetel reaktori viimine ebastabiilsesse olekusse turvasüsteemide katsetamise käigus, mida tehti oludes, kus ohutusnõudeid eirati ja automaatseid kaitsesüsteeme osaliselt välja lülitati. Operaatorite vead – eelkõige reaktori võimsuse liigne langetamine ja seejärel käsitsi tõstmine kontrollvarraste eemaldamisega – lõid olukorra, kus reaktor muutus raskesti juhitavaks. Seda võimendasid RBMK-tüüpi reaktori konstruktsioonilised puudused, näiteks positiivne aurureaktiivsus ja kontrollvarraste eripärane ehitus, mis avariiseiskamise hetkel hoopis võimsuse kasvu kiirendas. Katse käigus tekkinud jahutuse vähenemine ja aururõhu kiire kasv viisid lõpuks kahe plahvatuseni ning reaktori purunemiseni.
Katastroofi mõju ulatus ka Eestini, kus radioaktiivne saaste jäi siiski suhteliselt tagasihoidlikuks. Otsesem seos tekkis aga tagajärgede likvideerimisel, sest tuhanded Nõukogude Liidu reservväelased, sealhulgas Eestist pärit mehed, saadeti niinimetatud kordusõppustele Tšornobõli piirkonda, kus nad osalesid puhastustöödel ja betoonsarkofaagi ehitamisel. Lisaks oli likvideerimistööde juhtimises oluline roll Eesti NSV tsiviilkaitse juhil Vello Varel. Paljud Eesti likvideerijad said kiiritusdoose, mille tervisemõjud avaldusid hiljem, jättes püsiva jälje katastroofist ka Eesti ühiskonda.
