Välisminister Margus Tsahkna arutas kolmapäeval Canberras toimunud kohtumistel Vene võitlejatest lähtuvat ohtu, eritribunali loomise vajadust Venemaa vastutusele võtmiseks ning koostööd Ukraina edasisel toetamisel, kirjutab BNS.
Kohtumisel Austraalia siseministri Tony Burke’iga tutvustas Tsahkna Eesti algatust, millega oleme kehtestanud sissesõidukeelu Schengeni alale enam kui tuhandele Vene võitlejale, et kaitsta Eestit ja teisi Euroopa riike võitlejatest lähtuvate ohtude eest.
“Vene võitlejatel pole Venemaal tulevikuperspektiivi ja sõja järel otsivad tõenäoliselt paljud neist võimalust Venemaalt lahkumiseks,” ütles Tsahkna. “Lahingukogemusega ja Lääne-vastaselt meelestatud Vene võitjad võivad kujuneda Vene eriteenistustele soodsaks värbamisbaasiks, keda palgata sabotaažiaktide toimepanemiseks, ja nad võivad kujutada ohtu mitte üksnes Euroopa, vaid teiste hulgas ka Austraalia jaoks,” ütles Tsahkna.
Ministrid arutasid ka arenguid Lähis-Idas ja Austraalia jõupingutusi Iraani naiste jalgpallimeeskonna liikmetele asüüli pakkumisel.
Kohtumisel abivälisminister Matt Thistlethwaite’iga tunnustas Tsahkna Austraaliat panuse eest Ukraina toetamisse. Ühtlasi arutati võimalusi teha selles valdkonnas omavahel tihedamat koostööd.
“Üks võimalus Eesti ja Austraalia koostööks Ukraina toetamisel oleks Tallinna mehhanism, mille eesmärk on toetada Ukraina küberkaitset ning vastava taristu taastamise ja arendamise võimet, et tagada Ukraina pikaajaline vastupidavus küberrünnakutele,” ütles Tsahkna.
Kohtumisel Austraalia varijustiitsministri Michaelia Cashiga arutati põhjalikult eritribunali loomist, et Venemaa juhtkond agressioonikuriteo eest vastutusele võtta.
“Venemaa rikub Ukraina-vastase agressiooniga rahvusvahelise õiguse norme ja kui sellele ei järgne õigusemõistmist, õõnestab see kõigi maailma riikide õiglustunnet ja julgeolekut,” ütles Tsahkna.
“Agressioonikuriteo eritribunali loomine on hädavajalik, et üks rängemaid rahvusvahelisi kuritegusid ning selle toimepanijad ei pääseks karistuseta. Kutsume ka Austraaliat üles tegutsema eritribunali käivitamise nimel,” ütles Tsahkna.
Veebruaris sai Eestist esimene riik, kelle parlament on ametlikult kinnitanud valmisolekut Euroopa Nõukogu juurde loodava eritribunali administratiivset toimimist ja rahastamist toetada.
Eritribunali eesmärk on uurida ja mõista kohut isikute üle, kes vastutavad kõige enam agressioonikuriteo toimepanemise eest. Eritribunal täiendab Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) tööd: ICC uurib Ukrainas toime pandud inimsusvastaseid ja sõjakuritegusid, eritribunal hakkab tegelema agressioonikuriteoga.
Tsahkna osales kolmapäeval ka pidulikul tseremoonial Austraalia sõjamemoriaali juures, kus asetas Eesti nimel pärja sõdades hukkunud austraallaste mälestuseks.
Mõttekojas Australian Strategic Policy Institute (ASPI) toimunud avalikul üritusel arutas välisminister Eesti ja Euroopa julgeolekut, Venemaa agressiooni Ukrainas, arenguid Lähis-Idas, aga rääkis ka Eesti ajaloost ja digieduloost.
Tsahkna viibis teisipäeval Sydneys, kus ta kohtus Eesti kogukonnaga ja kus talle anti üle Eesti presidendi lipp, mis päästeti 1944. aastal Tallinnast ja oli enam kui 80 aastat Austraalias varjul.
Neljapäeval jätkub välisministri visiit Canberras, kus teiste seas on kavas kohtumised Austraalia välisministri Penny Wongiga ja kaubandusministri Don Farrelliga.
