Välisminister Margus Tsahkna juhtis reedel Põhjamaade ja Balti riikide (NB8) koostööformaadi esindajate visiiti Kiievisse. Visiidi käigus rõhutas ta vajadust võtta enne talve vastu kiireid otsuseid, mis toetaksid Ukraina vastupanu agressorile ja võimaldaksid läheneda õiglasele ning kestvale rahule. Sellest teatab BNS.
Kiievis toimusid kohtumised Ukraina eurointegratsiooni küsimuste asevälisministri Vsevolod Tšentsovi, välisministri asetäitja Oleksandr Mištšenko ning Ukraina Ülemraada inimõiguste voliniku Dmõtro Lubinetsiga.
«Eelmise talve kogemuse põhjal teame, et Venemaa eesmärk on jätta ukrainlased pommitamistega ilma sooja, vee ja elektrita ning seeläbi murendada nende vastupanu. Ukraina liitlaste ülesanne enne talve on pakkuda piisavat sõjalist, majanduslikku ja humanitaarabi, et agressori plaan kukkuks läbi,» ütles välisminister.
Tsahkna lisas, et hiljuti eraldas Eesti 340 000 eurot, et aidata peredel hoida kodusid soojana ja valmistuda karja pidamiseks talveperioodil, parandada soojusisolatsiooni sisepõgenike majutuskeskustes ning hankida Ukraina päästjatele mobiilseid hädaabikeskuseid.
«Ukraina on valmis jätkama võitlust õiglase ja kestva rahu nimel ning kaitsma nii ennast kui ka kogu Euroopat agressiivse Venemaa eest. Meie ülesanne on igakülgse toetuse abil anda Ukrainale võimalus ka edaspidi osutada vastupanu,» teatas Tsahkna.
Samal ajal on vaja jätkata surve suurendamist Venemale, et võtta temalt majanduslikud ressursid sõja jätkamiseks ja sundida teda sõda lõpetama.
«Euroopa peab hoidma kindlat kurssi ja näitama Venemaale, et Ukraina toetamine ei sõltu valitsuste vahetumisest ega poliitiliste jõudude vahekorrast. Olulised hoovad surve suurendamiseks on täiendavad sanktsioonid, sanktsioonidest kõrvalehiilimise tõkestamine ja külmutatud varade kasutamine,» ütles Tsahkna.
Kohtumistel arutati ka Ukraina tulevikku Euroopa Liidus ja NATOs.
«Ukraina liikmesus ELis ja NATOs on otsustava tähtsusega nii Euroopa julgeoleku kui ka tulevase majandusliku heaolu jaoks,» ütles Tsahkna.
Lisaks on välisministri sõnul vaja pöörata tähelepanu Ukraina ülesehitamisele. Selles kontekstis on oluline Ukraina ülesehituskonverents, mille Eesti korraldab 2027. aasta jaanuaris.
«Eesti ja Ukraina ootavad, et seda konverentsi, mis toimub tõenäoliselt sõja kõige pimedamal tunnil, kasutatakse Ukrainale sel hetkel elutähtsa abi andmiseks,» ütles välisminister.
Põhjamaade ja Balti riikide koostööformaadi (NB8) esindajate kohtumisel Ukraina Ülemraada inimõiguste voliniku Dmõtro Lubinetsiga arutati Venemaa poolt deporteeritud laste olukorda ja nende tagasitoomise võimalusi, samuti okupeeritud territooriumidele jäänud laste olukorda.
«Laste deporteerimine ja katsed kustutada nende Ukraina juured on Venemaa üks julmemaid kuritegusid. Teame, et üle 20 000 lapse on sunniviisiliselt viidud Venemaale, kus neid koheldakse julmalt, militariseeritakse ning kus katkestatakse nende side kodumaaga,» ütles Tsahkna. «Inimõiguste volinik ja tema meeskond töötavad otsustavalt laste tagasitoomise nimel ning rahvusvahelise üldsuse ülesanne on neile jõupingutustele igakülgselt kaasa aidata, et iga laps saaks tagasi kodumaale, oma perekonna juurde.»
