Tööinspektsiooni teatel varjatakse Eestis tööandjate ja töötajate vahelisel kokkuleppel šealtpoolt framituure endiselt tööõnnetusi, kuigi see võib hiljem kaasa tuua tõsiseid õiguslikke ja rahalisi probleeme mõlemale poolele, kirjutab BNS.
Inspektsiooni andmetel kardavad tööandjad tööõnnetuste avalikuks tulekul sageli mainekahju, võimalikke rahalisi tagajärgi või järelevalveorganite suuremat tähelepanu. Töötajad võivad omakorda karta töö kaotamist ja nõustuvad seetõttu juhtumit mitte registreerima.
Sageli lepivad pooled kokku, et tööandja katab traumaga seotud kulud ning juhtum vormistatakse olmetrauma, mitte tööõnnetusena. Sel viisil ei jõua info juhtunust Tööinspektsioonini.
Tööinspektsioon rõhutab, et selline kokkulepe võib hiljem pöörduda töötaja enda vastu. Tööõnnetuse korral maksab Haigekassa haigushüvitist täies ulatuses alates teisest töövõimetuspäevast, kuid registreerimata juhtumi puhul võib töötaja sellest õigusest ilma jääda. Lisaks ei kajastu varjatud juhtumid statistikas, mis teeb raskemaks töötervishoiu ja tööohutuse valdkonna reaalsete probleemide hindamise ning uute õnnetuste ennetamise.
Näitena tõi Tööinspektsioon juhtumi, kus ehitusplatsil kukkus 24-aastase mehe käele umbes 200 kilogrammi kaaluv aken. Töötaja ei käinud nädal aega tööl ja tööandja lubas katta kõik kulud. Selle kokkuleppe tõttu ei registreeritud juhtumit tööõnnetusena.
Hiljem aga selgus, et käetrauma osutus oodatust tõsisemaks. Töötaja pidi pöörduma perearsti poole ja avama haiguslehe. Kui ta soovis saada tööõnnetuse puhul ette nähtud hüvitist, keeldus tööandja esialgsest kokkuleppest suuremaid kulusid hüvitamast, väites, et juhtum ei saanud nii palju maksma minna. Mõnda aega pidi töötaja läbi ajama vaid tavalise haigushüvitisega, mis on väiksem kui tööõnnetuse kompensatsioon.
Alles mitu kuud pärast juhtunut pöördus töötaja Tööinspektsiooni poole. Juhtum registreeriti tagantjärele ja inspektsioon alustas menetlust.
Tulemusena muutus olukord keeruliseks mõlema poole jaoks: tööandjal tuli selgitada, miks õnnetusest õigel ajal ei teatatud, ning töötajal — koguda märgatavalt rohkem tõendeid, et tõendada juhtunu asjaolusid.
Nagu teatab Tööinspektsioon, on tööõnnetuse registreerimise peamine eesmärk selgitada välja selle põhjused ja ennetada sarnaste juhtumite kordumist tulevikus. Seetõttu soovitab inspektsioon tungivalt nii töötajatel kui ka tööandjatel tööõnnetusi mitte varjata.
