Iga viies digitaalsete platvormide kaudu töötav taksojuht või kuller on selles valdkonnas hõivatud täistööajaga, kuigi peab oma kvalifikatsiooni kõrgemaks, kui selliseks tööks vaja on. Sellest räägitakse Arenguseire Keskuse uues lühiraportis „Kas platvormitöö toetab karjääri?“.
Arenguseire Keskuse eksperdi Olavi Milleri sõnul on platvormihõive Eestis eelkõige täiendava sissetuleku allikas, mitte teadlik karjääritee valik. Siiski töötab sel viisil täistööajaga või isegi rohkem mitu tuhat inimest. „Pikaajalise karjääriteena on platvormitöö praegu pigem ebameelitav, kuid selle mõju edasisele karjäärile sõltub suurel määral töö iseloomust.
Näiteks taksojuhtide ja kullerite seas tuvastas uuring selge ebavõrdsuse töö iseloomu ja haridustaseme vahel. Kaks kolmandikku neist, kes töötavad täistööajaga või rohkem, peavad end liigselt kvalifitseerituks. Lisaks on nad rahulolematud arengu- ja koolitusvõimalustega,“ — ütles Miller.
Neil, kes teevad platvormide kaudu tööd veebis, on olukord teine: nende hõive vastab paremini omandatud haridusele ning risk sattuda karjääri umbtänavasse on märgatavalt väiksem. Nad on samuti rohkem rahul tööalase arengu võimalustega ja on sagedamini valmis oma valdkonnas täiendavalt õppima.
Tallinna Tehnikaülikooli, Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli uuring näitas, että erialaselt veebis töötavate spetsialistide jaoks saavad platvormid sageli hüppelauaks uues valdkonnas, aitavad laiendada kliendibaasi ja proovida uusi tööformaate. Platvormihõivet kasutatakse ka vaheetapina töökoha vahetamisel, palgatöölt ettevõtlusesse üleminekul või täiendava sissetuleku allikana. Kullerite ja taksojuhtide jaoks on see suuremal määral seotud teenimisega kui tööalase arenguga.
Ligi pool küsitletud platvormitöötajatest seadis teenimise olulisuse esikohale. Taksojuhtide ja toidukullerite seas nimetas raha peamiseks prioriteediks üle 70% vastanutest.
Eestis ühendatakse platvormitööd sageli õpingute, palgatöö, ettevõtluse ning ka pensioni või vanemahüvitise saamisega. Platvormide kaudu veebis töötavate seas on täistööajaga hõivatute osakaal 7%, samas kui taksojuhtide ja kullerite seas on see 30% ehk ligikaudu 2245 inimest.
Analüüsi autori, Tallinna Tehnikaülikooli kaasprofessori Marie-Claire Steini sõnul leiavät töötajad ise, et platvormidel saadud kogemust ei väärtustata väljaspool neid piisavalt, mis võib mõjuda edasisele karjäärile negatiivselt.
„Lisaks nimetasid platvormitöötajad korduvalt probleemina püsiva ravikindlustuse puudumist, ning palgatööle tagasipöördumise põhjuseks saab sageli just vajadus taastada kindlustuskaitse,“ selgitas Stein.
Veel ühe probleemina nimetab Arenguseire Keskus selliste töötajate madalat kaasatust täiendõppesse. Üks põhjuseid seisneb selles, et info sobivate võimaluste kohta ei jõua sageli nendeni.
Nende seas, kes teevad platvormide kaudu tööd kohapeal, ei tea 31% sobivatest koolitusvõimalustest, veebis töötavate seas on see näitaja 36%. Veel veerand kuni kolmandik vastanutest teab sellistest võimalustest, kuid ei plaani neid kasutada. Seejuures koolitusest huvitatud veebitöötajad soovivad sagedamini tõsta kvalifikatsiooni oma praeguses valdkonnas, samas kui taksojuhid, kullerid ja teised kohapeal töötavad inimesed püüdlevad pigem midagi uut omandama.
Lühiraport „Kas platvormitöö toetab karjääri?“ põhineb Marie-Claire Steini analüüsil „Platvormide mõju karjääriteedele“. See on osa laiemast uuringust platvormihõive mõjust ja selle arenguperspektiividest Eestis, mida viivad Arenguseire Keskuse ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel läbi Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool. Uuring kestab kuni 2026. aasta oktoobrini.
Arenguseire Keskus on Riigikogu juures tegutsev uuringukeskus, mis uurib ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arengutrende.
