1. aprillist töötab Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakond (EMO) senise töökorralduse alusel ning see tähendab, et kõik osakonda pöördunud patsiendid läbivad triaaži, kus hinnatakse nende seisundit, mille alusel otsustatakse edasise ravi vajalikkus, kirjutab BNS.
“Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonna töökorraldus toimib täna nii täiskasvanute kui laste puhul selliselt, et kõik ise pöördunud patsiendid läbivad esmalt triaažikabineti. Kabinetis töötab triaažiõde, kelle ülesandeks on patsiendi seisundi hindamine. Selleks mõõdetakse tema tervisenäitajaid, mis ka dokumenteeritakse. Tehtud triaaži alusel hinnatakse omakorda, kuhu patsient edasi suunatakse – on see ooteala, jälgimisruum, isolaatorid või traumakabinet,” selgitas kliinikumi juhatuse liige, õenduse ja patsiendikogemuse juht Saima Hinno.
Kui patsient on suunatud ootealase ja tema seisund on hea ning ta ei vaja arsti vastuvõttu, võib ootealas olev õde patsiendi ära nõustada õe iseseisva vastuvõtu raames ning suunata patsiendi näiteks koju või ka perearstile. “Kui aga patsiendi seisund vajab erakorralist abi, liigub ta vastavalt terviseseisundile edasi järgmistesse ravitsoonidesse,” rääkis erakorralise osakonna juht Aime Keis ning lisas, et osakonna eesmärk on kvaliteetse ja tervikliku tervishoiuteenuse pakkumine, mistõttu kedagi ukselt ära ei saadeta.
Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonda pöördub iga päev keskmiselt 126 patsienti. Enamus neist on ise pöörduvad patsiendid, lisaks pöördutakse perearstide suunamisel ning läbi kiirabi väljakutse. 2025. aastal said 82 protsenti EMO patsientidest ambulatoorset arstiabi ja 18 protsenti neist vajasid jäämist haiglaravile erakorralise terviseseisundi tõttu.
Lisaks täiskasvanute ja laste erakorralise meditsiini osakonnale osutatakse kliinikumis ööpäevaringset vältimatut arstiabi ka kõrvakliinikus, silmakliinikus ja psühhiaatriakliinikus. 2025. aastal pöördus nii EMOsse kui valvekabinettidesse kokku pea 80 000 patsienti ehk keskmiselt 218 patsienti ööpäevas.
