Pühapäeval toimuvad Tallinnas ja paljudes teistes Eesti linnades mälestustseremooniad laevahuku ohvritele, mis ööl vastu 28. septembrit 1994. aastal nõudis 852 inimese elu, kirjutab BNS.
1993. aastal Tallinna-Stockholmi liinil sõitma hakanud parvlaev Estonia oli Eesti suurim ja kauneim reisilaev. Laev, mis sai nime sõjaeelse auriku järgi, mis samal marsruudil kurseeris, sõitis Eesti lipu all. Eestlaste jaoks sümboliseeris see parvlaev vabadust, edu ja läänelikke väärtusi, mis tol ajal polnud kaugeltki kõigile kättesaadavad.
Oma viimasel reisil oli parvlaev Estonia pardal 989 inimest. Ellu jääda õnnestus vaid 137 inimesel. 852 inimest hukkus ööl vastu 28. septembrit 1994, kui laev Stockholmi teel olles uppus.
„Puuduvad igasugused märgid, et oleks toimunud kokkupõrge laeva või ujuva objektiga või plahvatus vööriosas. Samuti pole ilmnenud midagi muud, mis annaks alust kahtlustada kuritegu,“ tsiteeris Rootsi prokuratuuri veebileht eelmise aasta 15. veebruaril prokurör Karolina Wieslanderit. „Uurimisorganite kavandatavad edasised meetmed eeldatavasti minu otsust ei mõjuta. Seetõttu eeluurimist ei alustata ja asi suletakse.“
2017. aastal, parvlaev Estonia katastroofi aastapäeval, paigaldati mälestusmärk ka Pärnusse.
Rahvusvahelise komisjoni töö tulemusel sündinud ametliku versiooni kohaselt uppus laev tormise ilmaga, kui selle vöörivisiir rebenes küljest, mistõttu vesi tungis autotekile.
Rootsi, Eesti ja Soome ühisotsusega kuulutati laevahuku koht merekalmistuks. Kuid 2021. aastal toetas Rootsi parlament valitsuse ettepanekut muuta hauarahu seadust, et lubada piirkonnas sukeldumisi. 2022. aastal uurisidki Eesti, Rootsi ja Soome spetsialistid uppunud parvlaeva.
2022. aasta juulis tõsteti merepõhjast üles Estonia vööriramp. Samal ajal teatasid Tallinna Tehnikaülikooli eksperdid, et peavad äärmiselt tõenäoliseks stsenaariumi, mille kohaselt tekkisid parvlaeva parema parda vigastused kokkupõrkel merepõhjaga.
Enamik hukkunutest olid Rootsi (501 inimest) ja Eesti (285 inimest) kodanikud.
