Tallinna linnavalitsus otsustas reedesel erakorralisel istungil algatada Tallinna Haigla projekteerimise töövõtulepingu korralise ülesütlemise, teatab BNS.
Otsus on seotud projekti rahastusmudeli puudumisega ning riigi ametliku seisukohaga tulevase haiglataristu finantseerimise osas.
Tallinna linnapea Peeter Raudsepp rõhutas, et uue meditsiinilinnaku projekt on algusest peale olnud seotud riigi osalusega. „Tallinnasse uue meditsiinilinnaku rajamist ei suuda linn ellu viia üksinda. Projekti algusest peale on olnud selge, et tegemist on suuremahulise tervishoiutaristu projektiga, mille elluviimine eeldab riigi osalust. Sellise mastaabiga investeeringute puhul on ülioluline, et rahastusmudel ja finantsraamid oleksid selged ning kokku lepitud,” rääkis Raudsepp-.
“Paraku oleme täna olukorras, kus seda selgust saavutatud ei ole, mistõttu ei jää Tallinnal muud võimalust kui eelmisel aastal sõlmitud projekteerimisleping tühistada. Linnavalitsuse eesmärk on tagada linna haiglates parim võimalik ravikvaliteet ja kaasaegsed tingimused. Linn alustab olemasolevate haiglate investeeringuvajaduste kaardistamist, et koostada investeerimiskava viisil, mis on realistlik, jätkusuutlik ja patsiendi huvidest lähtuv. Samal ajal jätkame haiglate konsolideerimise protsessiga,” ütles Raudsepp.
Linnavalitsuse otsus tugineb Aktsiaseltsi Tallinna Haigla põhikirjale ning kehtivale õiguslikule raamistikule. Otsuse tegemisel arvestati asjaoluga, et Sihtasutuse Tallinna Haigla Arendus majandusüksus anti 1. oktoobril 2025 ettevõttena üle Aktsiaseltsile Tallinna Haigla. Samuti lähtuti sotsiaalministri 23. mail 2025 linnale esitatud ametlikust seisukohast, mille kohaselt ei ole riigil võimalik võtta kohustusi tulevase Tallinna Haigla taristuinvesteeringuteks.
Meditsiinilinnaku kavandamisel on linn lähtunud põhimõttest, et tegemist on riiklikult olulise tervishoiutaristu projektiga, mille elluviimine eeldab riigi osalust. Riigi ametlik seisukoht ei võimalda jätkata projekteerimislepingut senistel alustel.
Haiglavõrgu ajakohastamine ja tervishoiutaristu arendamine jäävad linna strateegilisteks prioriteetideks. Tänane otsus on suunatud finantsriskide maandamisele ning avalike vahendite vastutustundlikule kasutamisele.
12. augustil 2024 leppisid Sotsiaalministeerium ja Tallinna linn kokku, et Tallinna haiglavõrgu tuleviku kujundamiseks moodustatakse töögrupp, mille eesmärk on leida lahendus nii tervishoiuasutuste konsolideerimise kui Tallinna uue meditsiinilinnaku rajamise küsimuses.
19. detsembril 2024 kiitis Vabariigi Valitsus heaks dokumendi „Haiglavõrgu arengusuunad aastaks 2040“, milles sätestati Tallinna ühendhaigla meditsiinilinnaku finantseerimiskava koostamine ning Tallinna haiglate konsolideerimise ettevalmistamine.
23. mail 2025 esitas sotsiaalminister Tallinna linnale ametliku seisukoha, mille kohaselt ei ole riigil võimalik võtta kohustusi tulevase Tallinna Haigla taristuinvesteeringuteks.
Tallinna Haigla projekteerimislepingu maht oli koos käibemaksuga ligikaudu 28 miljonit eurot. Projekteerijale oli tehtud makseid 1,5 miljoni euro ulatuses.
Tallinna haiglate konsolideerimise protsessiga liigutakse edasi. Tallinna haiglate konsolideerimise all mõeldakse SA Tallinna Lastehaigla, AS Ida-Tallinna Keskhaigla ja AS Lääne-Tallinna Keskhaigla ühendamist ühte organisatsiooni. Eesmärk on parandada ravikvaliteeti ja patsiendiohutust, vähendada dubleerivaid teenuseid ning kasutada tervishoiuressursse tõhusamalt.
