Tallinna linnavalitsus algatas reedesel erakorralisel istungil Tallinna haigla projekteerimise töövõtulepingu korralise ülesütlemise, milleks linnavõimu kinnitusel on neil ka igati õigus, kirjutab BNS viitega väljaandele Postimees.
Tallinna linnakantsler Kairi Vaher ütles, et praegustes hindades oleks uue haigla ehitamise hinnanguline maksumus umbes 850 miljonit eurot koos käibemaksuga. «Projekteerimislepingu maht on ligikaudu 28 miljonit eurot koos käibemaksuga ja makseid on selle järgi tehtud ligikaudu 1,5 miljonit eurot, esitatud on jaanuarikuu aruanne,» lisas ta.
Projekteerimisega seotud kulud on kaetud Tallinna linna eelarvest, tänavuseks aastaks oli selleks kavandatud 2 miljonit eurot.
Vaher kinnitas, et lepingu järgi on tellijal õigus leping igal ajal korraliselt üles öelda, tasudes üle antud töö eest proportsionaalselt.
Tallinna endine linnapea Jevgeni Ossinovski on öelnud, et suurhaigla projekti lõpetamine võib tuua 10 miljoni euro suuruse trahvi. Vaheri väitel on aga erakorraline lõpetamine lubatud, ilma et sellega kaasneks trahvi.
Linnavalitsuse otsus tugineb AS-i Tallinna Haigla põhikirjale ning kehtivale õiguslikule raamistikule.
Haiglaprojekti kalevi alla panemise otsus on seotud rahastusmudeli puudumisega ning riigi ametliku seisukohaga mitte toetada tulevase haiglataristu rajamist.
«Linn üksinda ei suuda uue meditsiinilinnaku rajamist ellu viia,» lausus linnapea Peeter Raudsepp Isamaast.
«Algusest peale on olnud selge, et tegemist on suuremahulise tervishoiutaristu projektiga, mille elluviimine eeldab riigi osalust. Sellise mastaabiga investeeringute puhul on ülioluline, et rahastusmudel ja finantsraamid oleksid selged ning kokku lepitud,» lisas meer.
Sotsiaaldemokraat Ossinovski ütles, et see on erakordselt rumal otsus, mis jätab tervishoiutöötajad ilma tänapäevastest töötingimustest ja parimatest ravivõimalustest, patsiendid peavad aga veel kümneteks aastateks leppima eelmise sajandi tingimustega haiglates.
Tema sõnul on projekti tühistamist põhjendatud ligi 800 miljoni euro suuruse maksumusega, kuid tähelepanuta jääb, et olemasolevate haiglate rekonstrueerimine maksaks tema viidatud analüüsi põhjal umbes 650 miljonit eurot.
Kaasrahastuse puudumine pole Ossinovski hinnangul lõplik takistus, kuna uue haigla ehitus algaks alles 2030. aastal ning selleks ajaks võivad poliitilised jõujooned muutuda.
«Pealinna tervishoiuvõrk on riikliku tähtsusega, kuna see teenindab poolt Eesti elanikkonnast, mistõttu on raske ette kujutada, et järgmise kahe riigikogu koosseisu jooksul ei tekiks valitsust, kes peaks oluliseks Tallinnaga koos uut haiglat ehitada,» tõdes Ossinovski, kelle sõnul on projekt teostatav ka siis, kui riik rahastamises ei osale.
Tema pakutud skeemi järgi saaks kuni 300 miljonit eurot katta olemasolevate haiglakinnistute müügist ja haiglate kogunenud tulemist. Ülejäänud umbes 500 miljonit tuleks võtta laenuna ning tagastada pärast haigla käivitumist 10–15 aasta jooksul tegevustulemi arvelt.
