Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse värskest majapidamiskulude võrdlusest selgub, et Balti riikide pealinnades elavate perede netosissetulek on kahe aastaga kasvanud, kuid suurenenud püsikulude tõttu pole elukvaliteedis suuremaid muutusi toimunud; suurim kuluartikkel on endiselt toit, kirjutab BNS.
Swedbanki uuringus võrreldakse Tallinnas, Riias ja Vilniuses elavate perede keskmisi sissetulekuid ja väljaminekuid, arvestades kolme peamise püsikuluga, milleks on toit, kommunaalkulud (välja arvatud laenud ja üür) ning ühistransport. Uuringu aluseks on Balti riikide pealinnades renoveerimata korrusmaja 70-ruutmeetrises korteris elav pere, kus on kaks alaealist last ja vanemad teenivad pealinna keskmist palka.
„Uuringust selgus, et võrreldes 2024. aastaga on nii keskmine bruto- kui ka netopalk kasvanud kõigis kolmes pealinnas. Kulude suurenemise tõttu läheb leibkondadel siiski ligi kolmandik palgast ja lapsetoetustest kolmele peamisele püsikulule,“ ütles Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Mari-Liis Jääger. „See tähendab, et suurenenud sissetulekud pole laiendanud võimalusi raha säästa või elukvaliteeti parandada, vaid on aidanud sammu pidada kasvanud elukallidusega,“ lisab Jääger.
Kahe aastaga on Balti riikide pealinnas palgad kasvanud. Suurim keskmine netopalga tõus ehk 22 protsenti on olnud Tallinnas. Riias on netopalk tõusnud 21 protsenti ja Vilniuses 16 protsenti.
Uuringus tuuakse välja ka Balti riikide maksude ja toetuste mõju inimeste sissetulekutele. „Tänu maksuküüru kaotamisele jääb Tallinnas elaval neljaliikmelisel perel igakuiselt raha rohkem kätte. Leedus on lastetoetus kasvanud kahe aastaga 66 eurot,“ sõnab Jääger.
Pärast tulumaksu mahaarvamist ja lapsetoetuste lisamist jääb leibkonnale Tallinnas kätte 4154 eurot, Riias 3190 eurot ja Vilniuses 3418 eurot.
Sarnaselt 2024. aasta uuringuga on kõige kallim toidukorv Tallinnas, kus neljaliikmelise pere toidule kulub 945 eurot kuus ehk 23 protsenti pere sissetulekutest. Riias saab perele vajalikud toiduained soetada 638 euroga kuus, mis moodustab 20 protsenti pere sissetulekutest, ning Vilniuses 577 euroga, mis moodustab 17 protsenti pere sissetulekutest.
„Uuringus toodud toidukulud põhinevad optimaalsel toidukorvil ning eeldusel, et inimesele on tagatud tasakaalustatud toitumine ja päevane energiavajadus 2400 kilokalorit. Arvestatud toidukorv koosneb koduses toiduvalmistamises kasutatavatest toiduainetest ning on kohandatud Balti riikide elanike tarbimisharjumustele. Eeldatakse, et toit valmistatakse ja süüakse peamiselt kodus, kuid tegelikkuses ei käitu inimesed toitu valides alati ratsionaalselt ning söövad sageli ka väljaspool kodu, mistõttu võivad tegelikud toidukulud olla suuremad,“ lisas Jääger.
Uuringu tulemustest selgub, et kõige kallim igapäevaelu on Tallinnas elavatel peredel. Kolm peamist püsikulu – toit, kommunaalkulud ja ühistransport – maksavad Tallinna peredele kokku 1228 eurot kuus. Riias on nende kulutuste summa 1005 eurot. Vilniuses on elamine kõige odavam: toidule, kommunaalidele ja ühistranspordile kulub leibkonnal kuus 904 eurot.
„Kuigi püsikulud erinevad riigiti enam kui 300 eurot, moodustavad püsikulud protsentuaalselt Balti riikide pealinnades elavate perede sissetulekutest umbes sama osa. Kaks aastat tagasi oli selles näitajas suurem variatiivsus,“ selgitas Jääger.
Kui 2024. aastal moodustasid vaadeldavad püsikulud Tallinnas 28 protsenti pere netosissetulekutest, Riias 37 protsenti ja Vilniuses 28 protsenti, siis tänavu on vastav näitaja Tallinnas 30 protsenti, Riias 31 protsenti ja Vilniuses 26 protsenti.
Seega kannab Tallinn teist aastat järjest kõige suuremate püsikuludega, aga ka kõige suurema keskmise netopalgaga Balti pealinna tiitlit.
