Seda võimalust kaalutakse, kuna kõigis Soome vanglates on kohtadest puudus. Kriminaalhooldusamet on sellele vastu, kuna peab seda majanduslikult ebaotstarbekaks, vahendab BNS uudisteportaali Yle.
Selle küsimuse uurimise pakkus välja justiitsminister Leena Meri. Kriminaalhooldusamet on aga algatuse vastu, kuna leiab, et vangide saatmine Soomest Eestisse ei too kaasa kokkuhoidu, vaid osutub hoopis kallimaks kui kinnipeetavate ülalpidamine Soome vanglates. Lisaks võivad sellega kaasneda ka juriidilised probleemid.
Võimalust saata kinnipeetavaid naaberriiki kaalutakse Soomes vanglate ülerahvastatuse tõttu.
Eeskujuks tuuakse Rootsi, mis on juba sõlminud kokkuleppe osa oma kinnipeetavate Eestisse üleviimiseks. Rootsis vajab see otsus siiski veel parlamendi heakskiitu.
Arvatakse aga, et vangide üleviimine Soomest Eestisse ei leevendaks riigi rahalist koormust, vaid vastupidi – see ei tooks riigile majanduslikku kergendust.
Kriminaalhooldusamet operatiivtegevuse juhi Riitta Kari sõnul maksab ühe kinnipeetava ülalpidamine Soomes keskmiselt 80 000 eurot aastas, samas kui Eestis kujuneks see summa umbes 100 000 euroni.
„Soomes on kinnipeetavate ülalpidamine odavam: kuu vanglas viibimist maksab keskmiselt umbes 6700 eurot, samas kui Eestis on see umbes 8500 eurot kuus,” kommenteerib Riitta Kari. „Ehk siis esialgsete hinnangute kohaselt on õigusrikkujate pidamine Soome vanglates majanduslikult otstarbekam.”
Kõigi Soome vanglate kogukoormus on praegu umbes 110 protsenti, samas kui optimaalne täituvus oleks ligikaudu 90 protsenti. Kõige keerulisem olukord on suletud vanglates, eriti Vantaas, Köyliös ja Oulus.
Praegu on Soomes ebatavaliselt palju kinnipeetavaid – ligikaudu 3500 inimest. Kari sõnul oli vanglate täituvus viimati nii kõrge peaaegu 20 aastat tagasi.
Vangidest, kes viibivad Soome vanglates, on 24 protsenti välismaalased. Suurim etniline vähemus nende seas on eestlased, teisel ja kolmandal kohal on iraaklased ja rootslased, venelased paiknevad kümnendal kohal.
Kinnipeetavate saatmine Eestisse on seotud mitmete raskustega.
Riitta Kari sõnul kaasneb vangide üleviimisega ka märkimisväärseid juriidilisi probleeme, alates Soome põhiseadusest.
„Soomes on avaliku võimu teostamine lubatud ainult ametikohustust kandvatel riigiametnikel. Kuidas saaks sellise ülesannete kompleksi üle anda teise riigi karistuste täideviimise ametile, on omaette küsimus,” arutleb Kari.
Probleeme tekitaksid ka küsimused seoses kinnipeetavate majutamisega, nende kohtumistega külastajatega, lubade väljastamise korraga, kinnipeetavate õigusega otsuseid vaidlustada ning arstiabiga, mille eest Soomes vastutab Vanglate tervishoiu osakond, mis tegutseb Tervise ja Heaolu Instituudi (THL) juures.
Eraldi küsimus on ka õigusrikkuja edasine elu pärast vanglast vabanemist, kui tema elus hakkavad olulist rolli mängima erinevad asutused.
