Siseministeerium ei muuda keeleameti ettepanekul politseiniku vormi käiseembleemil kasutatavat ingliskeelset riigitunnust eestikeelseks, kuna selle muutmine tooks kaasa lisakulusid ja tekitaks segadust Euroopa välispiiril töötades, kirjutab BNS.
Siseministeeriumi kantsleri Tarmo Miilitsa sõnul analüüsis siseministeerium politseiniku vormi riigitunnuse rahvusvahelist praktikat ja selle muutmisega seotud kulusid ning ei pea mõistlikuks praegu vormiriietust muuta.
„Ingliskeelse kirjaga riigitunnuse embleem loodi algselt välismissioonideks, kuid umbes kümme aastat tagasi töötas politsei- ja piirivalveamet välja uue vormiriietuse ning siis otsustati, et sama riigitunnust kantakse ka riigisiseselt. Hetkel on mõistlik, et missioonidel ja riigisiseseks kandmiseks on sama riigitunnus ja neid ei pea eraldi tellima, sest see hoiab ära lisakulud,” vastas Miilits keeleameti ettepanekule.
Kantsler lisas, et politseinikud töötavad iga päev Euroopa välispiiril, rahvusvahelistes sadamates ja lennujaamades, mistõttu on oluline mitte tekitada riigitunnuse erineval kasutamisel inimestes segadust. „Seetõttu on vajalik kasutada pigem inglisekeelset riigitunnust,” märkis Miilits.
Kui politsei- ja piirivalveamet viib edaspidi läbi uue hanke või hanked vormi soetamiseks, lubas siseministeerium kaaluda riigitunnuse kohta keeleameti ettepanekut. „Seejuures peame arvestama võimaliku lisakulu kaasnemisega ning ka selle mõju eelarvele,” tõdes kantsler.
Keeleamet tegi septembris siseministeeriumile ettepaneku kaaluda ametnike vormiriiete embleemidel Eesti riigi nime kasutamist eesti keeles praeguse ingliskeelse asemel.
Keeleameti poole pöördus politseinik, kes juhtis tähelepanu, et vormiriietuse vasakul varrukal on kohustuslik kanda riigitunnust ja varrukaembleemi. Riigitunnuseks on Eesti riigilipp, mille all on valgete tähtedega kiri „Estonia”. Varrukaembleem on lõvi koos vapiga ja üleval kiri „politsei”. Politseinik leidis, et kooslus „Estonia politsei” on sobimatu ja keeleseadusega vastuolus. Teisi riiki külastades ei ole politseinikule silma hakanud, et politseinike vormil oleks riigitunnuseks riigi nimi võõrkeeles.
Keeleamet tutvus asja lähemat uurides päästeameti, keskkonnaameti, maksu- ja tolliameti, vanglateenistuse ja teiste ametkondade vormiriietusele kehtestatud nõuetega ning tuvastas, et riigitunnusena on vormiriietuse varrukale kantud kas Eesti riigilipu kujutis või ingliskeelne sõna „Estonia”, aga mitte eestikeelne nimi „Eesti” .
Keeleameti hinnangul on välissuhtlusega tegelevate ametnike puhul on ingliskeelse riiginimetuse kasutamine õigustatud ning kooskõlas ka keeleseadusega, mille kohaselt kasutatakse välissuhtluses mõlemale poolele sobivat keelt, samas kui riigisiseselt on võõrkeelse riiginime kasutamisele raske põhjendust leida.
Keeleamet küsis siseministeeriumi kantslerilt Tarmo Miilitsalt, kas keeleameti poole pöördunud politseiniku mure on põhjendatud ning kas Eesti riigi siseselt võiks kasutada vormiriietel Eesti riigi eestikeelset nime.
„See näitaks lugupidamist eesti keele ja kultuuri vastu. Oleme nõus meie poole pöördunud ametnikuga, kes rõhutab, et eestikeelne riigitunnus näitab riigi hoolivust ja lugupidamist eesti keele ja kultuuri, aga ka kõigi Eesti inimeste vastu,” ütles keeleameti peadirektor Ilmar Tomusk.
Siseminister kehtestas riigitunnuse politseivormil oma määrusega 2017. aastal, kuid sama riigitunnus kehtis ka enne määruse jõustumist 2009. aastast. Seega on riigitunnus sellisel kujul kehtinud üle 15 aasta.
