Riigikohus leidis kolmapäeval avaldatud määruses, et Pihlakodu tegevuse peale esitatud kuriteoteates oli kriminaalmenetluse alustamiseks piisavalt andmeid; seadus ei võimalda siiski täita kaebajate soovi kohustada prokuratuuri kohtumääruse alusel kriminaalasja alustama, kirjutab BNS.
Mullu 16. juunil esitasid 11 inimest riigiprokuratuurile kuriteokaebuse, milles sooviti kriminaalmenetluse alustamist Pihlakodu AS-i suhtes. Kaebuses toodi välja, et abihooldustöötaja vägistas Pihlakodule kuuluvas Tabasalu hooldekodus mitut hoolealust, teiste seas kaebajate emasid. Kaebajad leidsid, et aktsiaselts võis sellele kuriteole kaasa aidata.
Riigiprokuratuur jättis kriminaalasja alustamata põhjendusega, et pole teavet, nagu oleks Pihlakodu juhtkond vägistamiskahtlustest teadnud, ja töötaja tegusid ei saanud juriidilisele isikule omistada. Kaebajad vaidlustasid menetluse alustamata jätmise. Juhtiv riigiprokurör, ringkonnakohus ja riigikohtu kriminaalkolleegium tõdesid, et seadus ei anna neile praeguses olukorras kaebeõigust. Seetõttu ei saanud kohus ka kohustada prokuratuuri kriminaalmenetlust alustama.
Riigikohus selgitas, et kriminaalasja alustamata jätmist võib vaidlustada ainult kannatanu. Seaduse järgi on kannatanu see, kellele on tekitatud kuriteoga vahetult kahju. Nii said väidetavates vägistamistes olla kannatanud üksnes kaebajate emad.
Küll aga leidis riigikohus, et prokuratuur tegi kriminaalasja alustamata jättes olulisi vigu. Kohus tuletas meelde, et kriminaalmenetluse alustamise lävend on madal. Sellist otsust tehes tuleb lähtuda eeskätt kuriteoteatest, eeldades üldjuhul seal kirjeldatud asjaolude õigsust. Selle kontrollimine, kas väidetava kuriteo kohta leidub ka tõendeid, on juba kriminaalmenetluse ülesanne. Kahtlusi eakate hooldekodu elanike võimaliku seksuaalse väärkohtlemise kohta tuleb uurida eriti põhjalikult, sest vanurid ise ei pruugi olla võimelised oma õigusi kaitsma.
Praegusel juhul esitasid kaebajad prokuratuurile märkimisväärse koguse teavet, mida oleks saanud menetluse käigus uurida. Muu hulgas viidati kuriteoteates sellele, et kahtlused võimaliku seksuaalse väärkohtlemise kohta jõudsid hooldekodu juhtkonnani korduvalt enne töötaja kinnipidamist.
Riigikohus märkis, et mõistagi ei saa ainuüksi kuriteoteate põhjal teha lõplikke järeldusi Pihlakodu vastutuse kohta, aga menetluse alustamiseks oli kaebuses küllaldaselt andmeid. Prokuratuur ei saanud eitada Pihlakodu seost hoolealuste väärkohtlemisega ilma väidetavaid rikkumisi uurimata.
Samuti meenutas riigikohus, et kui kriminaalasja alustamata jätmine vaidlustatakse, tuleb kõrgemalseisval prokuröril hinnata selle otsuse seaduslikkust isegi siis, kui kaebuse esitajal kaebeõigust ei ole.
Ohvrite lähedaste esindajate, vandeadvokaatide Olavi-Jüri Luik, Oliver Nääs ja Elise Altroff märkisid, et on positiivne, et riigikohus võttis seisukoha kuriteokahtluse osas ka olukorras, kus kaebeõigust kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale tegelikult formaalselt ei esinenud.
“See näitab, kui ilmselgelt ebaõige ja põhjendamatu oli prokuratuuri otsus keelduda Pihlakodu suhtes kriminaalmenetluse alustamisest,” tõdesid advokaadid.
“Nagu riigikohus märgib, oli prokuratuurile esitatud tõendusteavet märkimisväärses koguses. Teavet oli tõesti palju ning see oli selgelt süstematiseeritud ja lugejale arusaadvaks tehtud. Kuriteokaebuse oli välja toodud kolm konkreetset juhtumit, mis näitasid, et vägistamiskahtlused olid Pihlakodule teada. Kuriteokaebuses oli nimetatud ka Pihlakodu töötaja, kes oli andnud selgitusi juhtkonna teadlikkuse kohta ning keda saaks kriminaalmenetluse käigus üle kuulata. Kokku esitasime 21 kirjalikku tõendit ning selgitasime 13 tunnistaja ülekuulamise vajadust. Lisaks toimus kuriteokahtluse selgitamiseks ka eraldi kohtumine, kus osales isiklikult ka riigi peaprokurör. Kõige eeltoodu valguses ei ole mõistlikult arusaadav, kuidas sai prokuratuur pidada sellises mahus teavet ebapiisavaks – seda oli kordades enam, kui keskmine kannatanu eales ise koguda suudab. Tõendamiskohustuse kannatanu õlule veeretamine ning ebaadekvaatsete põhjenduste toel uurimise alustamisest keeldumine kujutab endast prokuratuuri jaoks täiesti uut madalpunkti ning annab põhjuse pikalt peeglisse vaatamiseks,” leidsid nad.
