Eesti Riigikohus jättis jõusse ringkonnakohtu otsuse, mis lubas riigi tuludesse kanda rahapesukahtlusega seotud sularaha ilma kriminaalmenetlust alustamata. Sellest teatab BNS.
Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud määrusega jäeti muutmata halduskohtu luba anda riigile üle 7400 eurot. Tegemist on 37 kahjustatud 200-eurose pangatähega, mis üks inimene tõi Eesti Panka vahetamiseks.
Kohtu hinnangul säilisid antud juhul kahtlused nende rahaliste vahendite seotuses rahapesuga, ning inimene esitas nende päritolu kohta vastuolulisi ja ebausutavaid selgitusi. Kohus jõudis järeldusele, et suure tõenäosusega on tegemist variisikuga, kusjuures rahaliste vahendite tegelikku kasusaajat ei õnnestunud kindlaks teha.
«Tõenäoliselt pärines raha vahenditest, mis varastati 2017. aastal Liibüas toimunud pangaröövi käigus, millest teatati avalikes allikates. Kuna Eestis ei ole võimalik koguda vajalikke tõendeid selles asjas kriminaalmenetluse läbiviimiseks ning samuti olid täidetud teised seadusega ette nähtud tingimused halduskonfiskeerimiseks, saime seda instrumenti kasutada. Sellega anname kurjategijatele järjekindlalt mõista, et Eesti ei ole koht, kus tasub üritada raha pesta,» teatas Rahapesu Andmebüroo juht Matis Mäeker.
Tema sõnul on kohtuotsusel tähendus ka teisest vaatevinklist.
«On oluline, et otsuses räägitakse ka rahapesu tõkestamise menetlustes kasutatava teabe ja analüüsimeetodite kaitsest. See annab tunnistust Rahapesu Andmebüroo töö sügavamast mõistmisest: meie tegevuse tulemused jäävad tihtipeale avalikkuse eest varjatuks, kuna on aluseks uurimisorganite tööle,» lisas Mäeker.
Esimestest katsetest vahetada Eestis raha, mis on arvatavalt seotud Liibüaga, teatati 2018. aastal. Pärast Rahapesu Andmebüroo sekkumist on kohtud alates 2022. aastast viiel juhul otsustanud kanda riigi tuludesse kokku peaaegu 30 000 eurot, mis on seotud sama eeldatava eelkuriteoga — ehk kuriteoga, millest saadud tulu võidi hiljem pesta.
