Kindralmajor Riho Ühtegi taandab oma kandidatuuri presidendivalimistelt. Sellest teatab BNS.
“Loobun edasisest kandideerimisest Eesti Vabariigi presidendi kohale, kuna sain sel nädalal kinnituse oma tervise tõsisest halvenemisest. Valimistel osalemiseks nõusolekut andes määrasin endale kaks välistavat tegurit ja üks neist oli tervis. Kahjuks ei osanud ma arvatagi, et pean tegelikult sellise otsuse vastu võtma,” kirjutab kindralmajor Ühtegi Postimehe arvamusloos.
“Eesti vajab praegu tervet ja energilist presidenti, kes suudab keskenduda oma riigipea missioonile, mitte oma terviseprobleemide lahendamisele. Võtan selle otsuse vastu raske südamega, kuid usun, et teistsugune käitumine petaks nende lootusi, kes minusse usuvad ja mind toetavad. Lisaks ei saa ma lähikuudel valimiskampaanias aktiivselt osaleda,” märgitas Ühtegi.
“Vabandan kõigi nende ees, kes vabatahtlikult minu poolt agiteerisid, mind valimisprotsessi käigus otseselt või kaudselt toetasid, mulle kaasa elasid ja minusse uskusid,” jätkas Ühtegi.
“Samal ajal, enne distantsilt lahkumist, tahaksin jagada mõningaid mõtteid presidendi rolli kohta. Olen jälginud oma kandidatuuri välja pakkunute seisukohti. Poliitilisel tasandil on vaid üks kandidaat – Mart Helme, kuid ma ei saanud lõpuni aru, mida ta täpselt põhiseadusliku korra taastamise all silmas peab ja milliseid presidendi põhiseaduslikke volitusi ta kavatseb selleks kasutada. Teiste potentsiaalsete pretendentide intervjuudest võib järeldada, et presidendi rollile on kolm erinevat lähenemist. Need on konsensuse otsimine, orienteeritus majanduslikule edule ja minu pakutud lähenemine, mille kohaselt peaksid Eesti elanikud jõudma ühisele arusaamale riigi põhiväärtustest ja eesmärkidest,” märgitas Ühtegi.
“Üks lähenemine ei välista teist, kuid tuleb hinnata, kuivõrd president saab nendes protsessides osaleda ja kas see on lahendus probleemile, millega me täna silmitsi seisame. Ma ei usu erakondade, maailmavaadete, kogukondade ja rahvusrühmade ühendamise võimalikkusesse. See meenutab mulle veidi Nõukogude Liitu, kus kõik pidid justkui ühtmoodi mõtlema ja tegutsema, kuid see ei töötanud ega lahendanud probleeme. Kas “ühes rütmis käimine” lahendab meie demograafilise kriisi, mis seisneb madalas sündimuses, elanikkonna kiires vananemises ja väljarändes? Paljud noored pered ei julge Eestis lapsi kasvatada, sest tulevik tundub neile ebakindel. Paljud Eesti piirkonnad jäävad tühjaks, ettevõtted kolivad riigist minema või sulgevad uksed,” jätkas Ühtegi.
