Hiljuti Reformierakonnast lahkunud riigikogu liige Meelis Kiili leiab, et praeguses olukorras ei ole mõistlik hakata kiirustades muutma presidendi valimise korda – selle asemel tuleb olemasoleva süsteemi raames tagada, et presidendivalimistel oleks tegelik valik ning vähemalt kaks sisulist kandidaatiteatab BNS.
„Sõjaväes on üks lihtne põhimõte: ära võitle oludega. Ära kuluta energiat sellele, mida sa praegu muuta ei saa, vaid tegutse võimalikult hästi olemasolevates tingimustes. Presidendi valimise kord võib vajada muutmist ja selle üle tuleb kindlasti pidada sisuline arutelu, kuid see on juba järgmise Riigikogu koosseisu teema. Praegu ei ole selleks enam aega,“ ütles Kiili.
Tema sõnul on tänane olukord presidendivalimiste ümber pehmelt öeldes halva riigivalitsemise tulemus. „Kui tõsine riiklik küsimus taandub poliitilise taktika ja parteidevaheliste kokkulepete objektiks, kahjustab see presidendi institutsiooni autoriteeti ja pikemas perspektiivis ka inimeste usaldust riigi vastu.“
Kiili hinnangul peaks praegune eesmärk olema väga lihtne: Eesti peab saama võimalikult hea presidendi ning selleks peab kõigepealt tekkima tegelik valik.
„Valimine tähendab, et on, kelle vahel valida. Ühe kandidaadiga protsess võib formaalselt vastata reeglitele, kuid sisulist valikut sellisel juhul ei teki. Vähemalt kahe kandidaadi olemasolu looks võimaluse debatiks ning sunniks kandidaate selgitama oma arusaama presidendi rollist ja Eesti tulevikust,“ märkis Kiili.
Tema hinnangul tuleks presidendikandidaate hinnata muu hulgas selle järgi, kuidas nad mõtestavad presidendi rolli poliitilise süsteemi tasakaalustajana, riigikaitse kõrgeima juhina, ühiskonna ühendajana ning Eesti esindajana välis- ja majandussuhetes. Samuti peab tulevane president mõistma hariduse, informatsiooniruumi ja energiajulgeoleku tähendust Eesti pikaajalisele püsimisele ja julgeolekule.
Kiili sõnul on fraktsioonitutel Riigikogu liikmetel kujunenud olukorras võimalus presidendivalimiste protsessi reaalselt mõjutada.
„Fraktsioonitud saadikud moodustavad tänases Riigikogus arvuliselt juba väga märkimisväärse jõu. Hea koordinatsiooni korral saame aidata kaasa sellele, et presidendivalimine ei kujuneks varem tehtud kokkuleppe vormistamiseks, vaid toimuks sisuline poliitiline ja ühiskondlik debatt.“
Ülle Madise kandidatuuri ülesseadmiseks vajalik vähemalt 21 Riigikogu liikme toetus on juba olemas. Nüüd on küsimus selles, kas presidendivalimistel tekib ka tegelik valik. Selleks teeb Kiili fraktsioonitutele saadikutele ettepaneku toetada Tiit Landi kandidatuuri ülesseadmist, et valimisteni jõuaks vähemalt kaks sisulist kandidaati.
„Kandidaadi ülesseadmise toetamine ja tema poolt presidendivalimistel hääletamine on kaks täiesti erinevat asja. Tiit Landi ülesseadmise toetamine ei tähenda kohustust teda hiljem valida. See tähendab võimaluse loomist, et meil oleks vähemalt kaks reaalset kandidaati, kelle seisukohti saab avalikult võrrelda.“
Kiili rõhutas, et fraktsioonitute saadikute eesmärk ei peaks olema ühe konkreetse kandidaadi läbisurumine.
„Me ei peaks alustama küsimusest, kelle me presidendiks teeme, vaid küsimusest, kuidas me valime Eestile võimalikult hea presidendi. Kui meil on vähemalt kaks kandidaati, saab tekkida debatt. Kui tekib debatt, saame hinnata nende arusaamu riigikaitsest, ühiskonnast, majandusest, haridusest, välispoliitikast ja presidendi enda põhiseaduslikust rollist. Alles siis saame rääkida valimisest selle sõna tegelikus tähenduses.“
Kiili sõnul tuleb pärast presidendivalimisi kindlasti tagasi tulla ka presidendi valimise korra enda juurde.
„Praegune süsteem väärib põhjalikku analüüsi ning võimalik, et ka muutmist. Kuid seda ei tohiks teha kiirustades ühe konkreetse valimise või hetke poliitilise olukorra ajel. See peab olema järgmise Riigikogu koosseisu läbimõeldud arutelu. Täna tuleb meil tegutseda olemasolevates oludes ja teha kõik selleks, et nende olude piires sünniks Eestile võimalikult hea tulemus.“
