Valitsus kiitis heaks ja saatis Riigikogule arutamiseks eelnõu, mis lihtsustab inimeste jaoks ligipääsu reabilitatsiooniteenustele. Sellest kirjutab BNS.
Edaspidi ei sõltu teenuse saamine mitte puude raskusastmest ega töövõime hindamise tulemustest, vaid sellest, kuidas inimese terviseseisund mõjutab tema igapäevaelu ning kas ta vajab selleks spetsialistide meeskonna abi.
Praegu sõltub reabilitatsiooniteenuse saamine mitte ainult inimese tegelikust abivajadusest, vaid ka sellest, kas talle on määratud puude raskusaste, osaline või puuduv töövõime või kas tal on muu seaduses sätestated alus teenuse saamiseks. Teenusele pääsemiseks peab inimene läbima mitu hindamist ja esitama eraldi taotluse Sotsiaalkindlustusametile. Tõttu võib abi hilineda või jääda üldse saamata, seda egi juhul, kui terviseseisund raskendab juba õppimist, töötamist või igapäevaelu.
Vähem bürokraatiat ja korduvaid hindamisi
Samal ajal pakutakse sarnaseid teenuseid nii tervishoiu- kui ka sotsiaalvaldkonnas. Teave inimesele juba osutatud teenuste kohta ei liigu alati piisavalt tõhusalt ning eri spetsialistide tegevused ei pruugi lähtuda ühisest eesmärgist. See toob kaasa korduvaid hindamisi ja liigset bürokraatiat nii inimesele endale kui ka ametnikele ja teenuseosutajatele. Sotsiaalminister Karmen Jolleri sõnul peab abi lähtuma inimese elusituatsioonist ja tema tegelikest raskustest, mitte tema võimest bürokraatiast läbi murda. «Kui lapsel on arenguhäire või inimene vajab pärast rasket haigust või traumat mitme spetsialisti tuge, on abi vaja siin ja praegu. Mitte siis, kui on läbitud kõik taotlused, hindamised ja protseduurid. Ei inimene ise ega tema lähedased pea kulutama oma niigi napit jõudu selleks, et tõestada õigust abile ja otsida teid eri asutuste vahel,» ütles Joller. «Reabilitatsiooni eesmärk on aidata inimesel oma terviseseisundiga paremini toime tulla: liikuda, suhtlema, õppida, töötada ja olla igapäevaelus võimalikult iseseisev. Seetõttu sidusime reabilitatsiooni tihedamalt tervishoiuga,» lisas minister. Reabilitatsiooniteenus on mõeldud inimestele, kelle terviseseisundist, haigusest või traumast tingitud raskused mõjutavad oluliselt nende igapäevaelu ning kelle abistamiseks on vajalik eri spetsialistide, näiteks füsioterapeudi, logopeedi, tegevusterapeudi või psühholoogi koostöö. Selle eesmärk on aidata inimesel eluga võimalikult iseseisvalt toime tulla. Vajadus ainult ühe spetsialisti abi järele ei tähenda alati vajadust reabilitatsiooniteenuse järele — see teenus on mõeldud olukordadeks, kus inimese abistamiseks on vaja mitme spetsialisti koostööd.
Kuidas muutub reabilitatsiooniabi saamine
Uue korra kohaselt ei pea inimene reabilitatsiooniteenuse saamiseks esitama eraldi taotlust Sotsiaalkindlustusametile. Inimese reabilitatsioonivajaduse tuvastab perearst, muu eriarst või õde, kes saab suunata ta teenusele e-konsultatsiooni kaudu. Reabilitatsiooniteenuse osutaja hindab inimese seisundit üksikasjalikumalt. Seejärel seab reabilitatsioonimeeskond koos inimesega eesmärgid, koostab tegevuskava ning määrab kindlaks vajalikud sekkumised, teenuse mahu ja kestuse. Teenuse osutamise käigus hinnatakse regulaarselt, kas seatud eesmärgid saavutatakse ja kas osutatav abi annab tulemusi. Reabilitatsiooniteenusega seotud andmed ja selle lõppkokkuvõte kantakse Tervise infosüsteemi. Sel moel paraneb teabevahetus ja väheneb vajadus esitada ühesuguseid andmeid korduvalt eri asutustele. Sotsiaalkindlustusameti korraldatav sotsiaalse reabilitatsiooni teenus lakka olemast 30. septembril 2027. Alates 1. oktoobrist 2027 hakkab uut reabilitatsiooniteenust tervishoiusüsteemis korraldama Tervisekassa. Igas maakonnas peab reabilitatsiooniteenust osutama vähemalt üks haigla haiglavõrgu arengukava loetelust. See aitab tagada teenuse kättesaadavuse kogu Eestis. Kõrvuti haiglatega saavad teenust osutada ka teised nõuetele vastavad tervishoiuteenuse osutajad. Praegused sotsiaalse reabilitatsiooni teenuse osutajad saavad tööd jätkata, kui viivad oma tegevuse vastavusse uute nõuetega, saavad vajaliku tervishoiuteenuse tegevusloa ja sõlmivad lepingu Tervisekassaga. Nad saavad osutada ka osa reabilitatsiooniteenusest, tegutsedes nõuetele vastava Tervisekassa lepingupartneri partnerina. Inimestele, kellel on 30. septembri 2027 seisuga kehtiv suunamisotsus sotsiaalse reabilitatsiooni teenusele, vormistatakse automaatselt suunamine uuele reabilitatsiooniteenusele.
Kui palju inimesi saab reabilitatsiooniabi
-
aastal sai sotsiaalse reabilitatsiooni teenust 10 827 inimest. Teenuse saajate hulgas oli 5857 kuni 15-aastast puudega last, 536 kuni 18-aastast last, kes kohalike omavalitsuste hinnangul vajasid abi, 3899 tööealist inimest ja 576 pensioniealist inimest. Kulud sotsiaalse reabilitatsiooni teenusele olid 2023. aastal 20,1 miljonit eurot. Riigieelarves juba kinnitatud vahendid reabilitatsiooniteenusteks on 22,3 miljonit eurot 2027. aastal, 26,7 miljonit 2028. aastal ja 29,6 miljonit 2029. aastal. Need summad on reabilitatsiooniteenuse juba kinnitatud baaseelarve, mitte reformiga seotud lisakulud. Teenuse eelarve suunatakse Sotsiaalkindlustusametist Tervisekassasse ning reabilitatsiooniteenust rahastatakse endiselt riigieelarvest, mitte ravikindlustuse eelarvest. Rahvatervishoiu seaduse ja teiste seaduste muudatused on kavandatud jõustuma 1. oktoobril 2027. Sotsiaalministeerium hindab uue reabilitatsiooniteenuse mõju ja tulemuslikkust hiljemalt 2031. aastal.
