Septembris tõusid tarbijahinnad Eestis möödunud aasta sama kuuga võrreldes 3,5% ja augustiga võrreldes 0,9%. Inflatsiooni kiirenemine oli eelkõige seotud energjakandjate kallinemisega, samal ajal kui ilma neid arvestamata jäi hinnatõus mõõdukaks, mürkis Eesti Panga ökonomist Sulev Pert, teatab BNS.
„Üksnes mootorikütuse arvele langes septembris peaaegu pool aastasest hinnatõusust. Toornafta maksis eurodesse ümberarvutatuna umbes 70% rohkem kui aasta varem, lisaks kasvas naftatöötlemise marginaal, mis moodustab nüüd umbes viiendiku kütuse maksumusest,“ selgitas Pert.
Tema sõnul kallines mootorikütus septembris järsult ka naaberriikides. Oktoobris vähendas Läti ajutiselt, aasta lõpuni, kütuseaktsiisi, misjärel langesid hinnad seal Eesti tasemele. Balti riikide seas oli kõige kallim kütus endiselt Leedus.
Eluasemega seotud energiakuludest kallines aasta jooksul kõige rohkem maagaas — 38%. Soojusenergia hinnatõusu temp me ei muutunud.
Kallis gaas kütteperioodil võib tuua kaasa kaugkütte maksumuse tõusu, kuid olukord sõltub konkreetsest piirkonnast: paljudes soojusvõrkudes kasutatakse voostvalt biomassi või heitsoojust.
Elektri keskmine börsind oli septembris tänu soodsatele ilmastikutingimustele madalam kui aasta tagasi. Tarbijate jaoks aga elekter kallines, kuna lõpphinda mõjutasid sel aastal kehtestatud bilansivõimsuse ja tarnekindluse tasud, samuti igakuiste maksete muudatused.
Toidukaubad seevastu pidurdasid üldist hinnatõusu: septembris maksid need vähem kui aasta varem. Perdi sõnul võib aga toiduainetetootjate väljamüügihindade tõus tähendada, et senine langus ei jatku.
Piimatooted, õlid ja rasvad ning puuviljad jäid odavamaks kui aasta tagasi, samal ajal kui köögiviljad kallinesid. Dünaamikat mõjutavad hooajalisus ja sooduskampaaniad. Tootmiskulude kasv võib kaupluste hindades kajastuda teatud viivitusega, kusjuures palju sõltub konkurentsist jaekaubanduses.
Energjakandjaid arvestamata jäi inflatsioon septembris mõõdukaks. Eriti märgatavalt aeglustus teenuste kallinemine: aastavõrdluses 10%-lt 2,3%-le.
„Kui energjakandjad jäävad kalliks, suurendab see ettevõtete tootmis- ja transpordikulusid ning viib järk-järgult ka teiste kaupade ja teenuste hinnatõusuni,“ lisas Pert.
