Eestis elab hinnanguliselt üle 26 000 dementsusega inimese ning aastaks 2050 kasvab nende arv ligi 37 protsenti, selgub Alzheimer Europe’i värskest raportist, kirjutab BNS.
Alzheimer Europe avaldas ajakohastatud ülevaate dementsusega inimeste arvukusest Euroopas, hõlmates nii Euroopa Liidu 27 liikmesriiki kui ka valitud euroliiduväliseid riike. Raporti järgi elab 2025. aastal Eestis hinnanguliselt 26 803 dementsusega inimest. Aastaks 2050 prognoositakse nende arvuks 36 717. See tähendab 37-protsendilist kasvu.
Võrdluseks prognoositakse, et dementsusega inimeste arv kasvab samaks ajaks kõikides euroliidu riikides 58 protsenti ning 64 protsenti kogu Euroopas. Eelmisel aastal elas hinnanguliselt 9 065 706 dementsusega inimest euroliidus ja 12 122 979 inimest kogu Euroopas. Aastaks 2050 tõuseb see arv vastavalt 14 335 788 ja 19 905 856 inimeseni.
Alzheimer Europe’isse kuuluva MTÜ Elu Dementsusega esindaja Chris Ellermaa sõnul toob dementsuse leviku kasv kaasa riigi ja perede kulude suurenemise ning hoolduskoormuse kasvu, kui kohe midagi ette ei võeta.
„Eesti on üks vähestest riikidest Euroopas, kus puudub dementsuse strateegia. Eraldiseisvast dementsuse strateegiast on olulisem dementsusega seonduvad teemad lisada erinevatesse riiklikesse programmidesse ja kroonilisi haigusi ennetavatesse kavadesse, millel on elluviimiseks tagatud rahastus,” vahendas puuetega inimeste koda (EPIKoda) Ellermaa sõnu.
Analüüs näitab, et meeste seas on alates 70. eluaastast dementsuse levimus kõrgem kui varasemates hinnangutes, eriti vanuserühmas 70–74. Naiste puhul on pilt mitmekesisem.
Alzheimer Europe’i hinnangul peab ühiskond paremini toetama dementsusega inimesi, nende peresid ja hooldajaid. Tervise- ja sotsiaalsüsteemidel peab olema piisav võimekus pakkuda kvaliteetset abi alates diagnoosist kuni elu lõpuni. Samuti tuleb teadusuuringutes seada dementsus prioriteediks nii alusuuringutes, kliinilistes uuringutes kui ka rahvastikuanalüüsides.
Alzheimer Europe’i tegevjuhi Jean Georges’i sõnul on dementsuse mõju Euroopas väga ulatuslik.
„Loodame, et need uued arvud annavad otsustajatele tõuke seada dementsus prioriteediks tervishoius, teaduses, puuetega inimeste poliitikas ja lähedaste hooldajate toetamisel,” ütles Georges.
Tema sõnul tuleb parandada hooldusteenuseid, investeerida diagnoosi ja ravi taristusse ning toetada peresid ja hooldajaid, arvestades elanikkonna vananemist. Alzheimer Europe’i Helsingi manifest kirjeldab tegevuskava nii euroliidu kui ka riiklikul tasandil, et parandada dementsusega inimeste ja nende lähedaste elukvaliteeti.
Raporti avaldamine langeb ajale, mil euroliidus arutatakse tulevast eelarvet ning tervise- ja sotsiaalvaldkonna rahastus nihkub üha enam kaitse ja majanduse suunas.
Alzheimer Europe on riiklike Alzheimeri ühingute katusorganisatsioon, millel on 41 liikmesorganisatsiooni 36-s Euroopa riigis. MTÜ Elu Dementsusega on Eestis tegutsev patsiendiorganisatsioon, mis pakub teavet ja huvikaitset dementsusega inimestele ning nende lähedastele.
Raporti metoodika järgib 2019. aasta Alzheimer Europe’i aastaraamatus kasutatud põhimõtteid. Analüüsis on kasutatud uusi kogukonnapõhiseid uuringuid, ÜRO rahvastikuprognoose ning vanuserühmade kaupa esitatud levimusnäitajaid.
