NATO peasekretär Mark Rutte kiitis kolmapäeval Brüsselis peetud ühispressikonverentsil president Alar Karisega Eesti suuri kaitsekulutusi, kirjutab BNS.
Eesti otsustas sel aastal panustada lähiaastatel kaitsekulutustesse keskmiselt 5,4 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Seega on Eesti üks esimestest riikidest, mis jõuab NATO tänavu seatud uute viieprotsendiste kaitsekulutuste eesmärgini.
“Eesti on teerajaja. Te olete juba selle verstaposti lähedal ja liigute lähiaastatel veelgi kaugemale. See näitab teie pühendumust alliansile. Eesti on ka üks Ukraina tugevamaid toetajaid,” ütles Rutte.
“Eesti jätkab Ukraina NATO liikmesuse toetamist. Ukraina muudaks NATO tugevamaks ja Euroopa turvalisemaks,” ütles Karis.
Karis tänas Ruttet NATO konsensuse kujundamise eest Haagis suvel peetud tippkohtumiseks, kus kaitsekulude eesmärk ametlikult heaks kiideti. Eesmärk koosneb 3,5 protsendist “kõvadest” kaitsekulutustest nagu relvaostud ning sellele lisaks 1,5 protsenti muudest julgeolekuga seotud kuludest, näiteks taristuprojektid.
Rutte ja Karise kohtumine eelneb neljapäeval Pariisis peetavale niinimetatud tahtekoalitsiooni kohtumisele, kus arutatakse Ukrainale võimaliku rahulepingu tagatiseks antavaid julgeolekugarantiisid.
“Me kõik töötame selle nimel, et see kohutav sõda lõppeks. Ukraina julgeoleku nurgakivi on Ukraina enda relvajõud. Me töötame turvagarantiide loomise nimel, mis tagavad, et Venemaa ei ähvarda Ukrainat enam kunagi,” ütles Rutte.
Peasekretär ei laskunud ajakirjanike küsimustele vastates üksikasjadesse julgeolekutagatiste üle peetavate läbirääkimiste seisu kohta enne Pariisi kohtumist.
“Ootan, et homme või ülehomme saame selgust, mida me suudame pakkuda ja mida Ühendriigid saavad pakkuda,” ütles Rutte.
