Terviseameti andmetel pöördus eelmisel nädalal arstide poole 2558 inimest, kellel esinesid ülemiste hingamisteede viirusnakkused, neist 346 haigestus koroonaviirusesse ja 35 grippi, kirjutab BNS.
Peamisteks haigustekitajateks olid rino- ja paragripiviirused. 5- kuni 14-aastaste seas registreeriti ka üksikuid haigestumisi, mis olid seotud A-gripi ja RS-viirusega.
Eelmisel nädalal oli haigestumuse keskmine näitaja 187 juhtu 100 000 elaniku kohta. Keskmisest kõrgem oli haigestumus Tartu- ja Harjumaal. Kõige rohkem haigestusid 5- kuni 14-aastased lapsed.
Grippi haigestunute arvu kasv on ajutiselt peatunud ning haigestumise intensiivsus on hinnanguliselt madal. Üksikuid gripijuhtumeid registreeriti Harju-, Tartu-, Ida-Viru-, Viljandi- ja Pärnumaal. Viirushaiguste hooaja algusest on gripi tõttu haiglatesse viidud seitse inimest, kellest neli olid üle 60-aastased ja kaks kuni 4-aastased.
Koroonaviirus levib kõigis maakondades, kuid haigestumise intensiivsus on madal. Enamik haigusjuhte on kerged ning haiglate koormus on praegu väike. Viirushaiguste hooaja algusest on koroonaviiruse tõttu haiglatesse viidud seitse inimest. Ringlevate viirusvariantide seas ei ole võrreldes varasemate perioodidega täheldatud kliiniliselt oluliselt raskema kuluga alatüvesid.
RS-viiruse laialdane levik pole veel alanud, kuid hooaja algusest on registreeritud seitse RS-viirusega seotud haigusjuhtu.
Haigestumus on praegu madal ning vastab tavapärasele sügise alguse tasemele. Haigestunute arv püsib stabiilsena. Haigestumise kasvu aeglustumine on tõenäoliselt ajutine ning seotud alanud koolivaheajaga, kuid pärast koolivaheaja lõppu võib haigestumiste arv taas suureneda.
Euroopa Haiguste Ennetamise ja Kontrolli Keskuse (ECDC) hinnangul on koroonaviiruse puhul suurimas ohus eakad inimesed. Gripi puhul aga nii väikelapsed kui ka eakamad ning krooniliste haigustega inimesed, kelle risk tüsistusteks on kõrgem.
