Valitsus langetas neljapäeval põhimõttelise otsuse peatada 500 miljoni euro suurune lahingumasinate soetamise programm ning suunata selle asemel raha droonitõrje, õhukaitse ja olukorrateadlikkuse tugevdamisse, kirjutab BNS viitega väljaandele Postimees.
Kaitseminister Hanno Pevkur ütles neljapäeval valitsuse pressikonverentsil, et Eesti õpib Ukraina sõjast iga päev ning need õppetunnid ja kaitseväe juhataja sõjaline nõuanne on viinud selleni, et Eesti peatab uute lahingumasinate soetamise programmi, mille maksumus oli üle 500 miljoni euro.
Pevkuri sõnul pidid selle programmi alusel jalaväe lahingumasinad hakkama Eestisse jõudma aastatel 2029–2030.
«Et minna edasi muude vajalike arendustega ja olemasolevate lahingumasinate eluea pikendamisega, oli vaja see otsus täna ära teha. Me anname nüüd turuosalistele teada, et me selle programmiga edasi ei liigu. Pikendame olemasolevate lahingumasinate CV90 eluiga vähemalt kümme aastat. Sinna kulub üsna oluline summa, aga kindlasti on see kordades odavam kui see, kui me nad kõik välja vahetaksime,» rääkis kaitseminister.
Pevkuri sõnul keskendub Eesti nüüd kaitseväe tulejõu, mobiilsuse ja olukorrateadlikkuse suurendamisele ning mehitamata süsteemidele. «Vaatame ja käime ajaga kaasas, arvestades, mida me Ukraina sõjast õpime. Kindlasti saavad lisarahastust õhukaitse silmad-kõrvad, et olukorrateadlikkust parandada, need valdkonnad saavad tuntavalt järgnevatel aastatel võimestust,» rääkis ta.
Pevkur lisas, et kaitseväe juhataja kindralmajor Andrus Merilo on praegu oma sõjalist nõuannet uuendamas ja kui see valmis saab, võib valitsus kinnitada järgmise nelja aasta investeeringute kava, mis neid muudatusi kajastab. «Fookus on droonitõrjel, õhukaitsel, mehitamata süsteemidel ja olukorrateadlikkusel. See on suur ja oluline otsus ja seetõttu me selle täna ka vabariigi valitsusse tõime,» ütles Pevkur.
Mismoodi lahingumasinate programmist vabanevat poolt miljardit eurot täpselt kasutama hakatakse, selgub siis, kui kaitseväe juhataja Andrus Merilo on oma ettepanekud esitanud.
Kava järgi pidanuks lahingumasinate soetamiseks minema aastal 2028 väiksem summa ning põhiosa investeeringust aastatel 2029-2031. «Eks me siis vaatame, kas tõstame midagi aastate vahel ringi – toome mõned investeeringud varasemaks ja lükkame midagi edasi. Aga ma ei taha praegu midagi täpset öelda, ootame kaitseväe juhataja ettepaneku ära,» ütles kaitseminister.
Pevkuri sõnul on ta koos Meriloga kaitseinvesteeringute kava üle vaadanud ning praegu võib öelda, et lisaks lahingumasinate programmi peatamisele rohkem suuremaid muudatusi tulemas ei ole. Seni pole uute lahingumasinate ostuks kulutusi tehtud, seega ei kaota Eesti plaanide muutuse tõttu sentigi.
Pevkur jättis lahtiseks, kas Eesti loobub uutest lahingumasinatest üldse või võidakse neid kunagi tulevikus siiski soetada. «Me peame jälgima ja vaatama, milliseks julgeolekuolukord lähipiirkonnas kujuneb, mida Venemaa teeb ja kuidas Ukraina sõda lõpeb. Ukraina sõda on näidanud, et konventsionaalset sõjapidamist tankiarmeega võib teatud piirkondades siiski vaja olla, seda on praegu ka Ukrainas veel jätkuvalt. Aga põhifookus kipub minema kaugtule ja vastase võimalikult pika distantsi pealt mõjutamise suunas,» ütles Pevkur.
Vajadust suurendada droonide tuvastamise ja tõrjumise võimekust näitasid ilmekalt viimastel nädalatel aset leidnud sündmused, kui Venemaa Ust-Luga sadamat rünnanud droonid sattusid Eesti õhuruumi. 31. märtsi öösel kukkus droon Tartumaal Kastre vallas põllule, 25. märtsi varahommikul tabas droon Narvas Auvere elektrijaama korstnat.
Jalaväe lahingumasinate 500 miljoni euroses hankes oli ka võitjale seatud kohustus investeerida rahast kindel protsent otse Eesti kaitsetööstusesse. Nüüd, kui riik läheb hoopis olemasolevate lahingumasinate eluiga pikendama ja tühistab hanke, jääb ära ka suurinvesteering.
Eestil oli valikus mitu pakkujat, kes oleksid pidanud investeeringu tegema. Neist üks on rootslaste BAE Systems, mille CV90 lahingumasinaid kasutatakse juba praegu. Olid ameeriklaste kaitsetööstusettevõtte tütarfirmad General Dynamics UK ja General Dynamics EU, kes pakuvad vastavalt jalaväe lahingumasinaid Ajax ja ASCOD, ning avalikkust eksitanud Lõuna-Korea ettevõtte Hanwha, kes pakkus oma Redbacki lahingumasinaid.
Hanwha teatas aga ennetavalt ja eksitavalt 100 miljoni euro suurusest otseinvesteeringust Eesti kaitsetööstusesse, mainimata, et investeering tuleb vaid juhul, kui Eesti ostab nende lahingumasinaid.
Nad lubasid rajada Eestisse 25 miljoni euro eest tehase, mis toodab 40-millimeetrist laskemoona, ja umbes 23 miljoni euro eest kompetentsikeskuse, mis võimaldab iseseisvalt hooldada ja remontida juba teenistuses olevaid Hanwha K9 Kõu liikurhaubitsaid ning ka ostetavaid K239 Chunmoo mitmikraketiheitjaid.
Selle PR-triki õnge läksid nii peaminister Kristen Michal kui ka kaitseminister Hanno Pevkur, kes lõunakorealaste investeeringut valideerisid. Lõpuks oleks investeering tulnud ükskõik kellelt, kes oleks hanke võitnud. Ka Hanwha oleks ilmselt pidanud oma sõna pidama. Nüüd aga, kui hange on tühistatud, jääb kaitsetööstusesse plaanitud investeering ära.
