Regionaal- ja põllumajandusministeerium eraldab AS-ile Eesti Liinirongid ehk Elronile 450 000 eurot, et katta vedurijuhtide suurenenud palgakulu; tänu sellele taastatakse alates reedest rongiliiklus liinidel, kus see on vedurijuhtide puuduse tõttu asendatud bussidega, kirjutab BNS.
Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras ütles, et eraldatud 450 000 eurot on vältimatu meede operatiivse stabiilsuse tagamiseks. „Praegune olukord, kus Elron ei saa pikaleveninud ehitustööde, regulaatori otsuste ja varasemate riiklike kärbete tõttu kvaliteetset teenust osutada, pole jätkusuutlik. Taolises keskkonnas kannatab ka piletitulu ja seda Elronist endast sõltumata,” sõnas minister.
Eraldatud raha võimaldab alates reedest taastada rongiliikluse liinidel, kus see on vedurijuhtide puuduse tõttu asendatud bussidega. Koos reisirongide vedurijuhtidega tõstetakse palka ka rongitehnikutel. Vahendid vedurijuhtide ja rongitehnikute palgatõusuks tulevad Tartu – Riia rongiliini doteerimiseks planeeritud eelarvest, sest liin käivitub plaanitust hiljem.
Pikaajalise lahenduse leidmiseks kutsub Terras kokku kohtumise tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti peadirektori Kristi Talvingu, Eesti Raudtee juhi Kaido Zimmermanni, majandus- ja tööstusministri Erkki Keldo, taristuminister Kuldar Leisi ning AS-i Eesti Liinirongid juhatuse esimehe Lauri Betlemiga. Eesmärk on arutada taristutasu määramise metoodika muutmist, et tagada sektorile stabiilne ja ettenähtav tegevuskeskkond.
Elroni tegevust on mõjutanud kulude kasv ja taristuprojektide venimine. Aastatel 2021–2025 on taristutasud kasvanud ligi 50 protsenti, samal ajal kui veomaht on suurenenud vaid 12 protsenti. Taristuvaldajatele AS-ile Eesti Raudtee ja AS-ile Edelaraudtee makstavad tasud moodustavad üle 45 protsendi Elroni ärikuludest ja kulutavad ligi 75 protsenti riiklikust tegevustoetusest ehk dotatsioonist. Minister Terrase ettepanek on taristutasu kasvust tekkinud olukorra lahendamist arutada valitsuse järgmise nädala väljasõiduistungil Tartus.
Viimase kahe aasta ulatuslikud taristutööd raudteedel on oluliselt pärssinud Elroni võimalusi kvaliteetse teenuse osutamiseks, mistõttu on nii lõuna- kui ka idasuuna reisijate arv vähenenud ja põhjustanud piletitulu alalaekumise.
Lisaks on venivate taristutööde tõttu suurenenud oluliselt vedurijuhtide töökoormus ja palgakulu, kuna riiklikult tellitud veomahu katmiseks on vaja planeeritust suuremat vedurijuhtide ressurssi. Igapäevaselt väljub Tapalt ida- ja lõunasuunal 32 rongi, neist 10 Narva ja 22 Tartusse, ja kui igaüks neist sõidaks näiteks keskmisest 10 minutit kauem, siis ühes kuus läheb nende rongide teenindamiseks ligikaudu 160 lisatöötundi. See on sisuliselt ühe vedurijuhi töökoormus, tegelikkuses on aga sõiduaegade muutused veelgi pikemad.
Alalaekunud piletitulu tingimustes on ettevõte käesoleva aasta jooksul juba kärpinud oma kontrolli all olevaid kulusid. Samas taristutasude prognoositavat ülekulu ja erakorralist palgatõusu pole võimalik katta ilma riigipoolse dotatsiooni suurenemiseta. Elron planeeris 2025. aastaks vedurijuhtide palgatõusu, mille riigi eelarvestrateegias tehtud kärbe aga välistas.
