Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson andis viimase ööpäeva jooksul nii Eesti kui ka rahvusvahelisele pressile mitmeid intervjuusid, milles jäid kõlama mõtted, et rahule meelitamine innustab Venemaa presidenti Vladimir Putinit jätkama Ukraina-vastase sõjaga ning nõrgemast positsioonist alustatud läbirääkimised tulemusi ei too, kirjutab BNS.
“Sõjakurjategijaga läbirääkimiste alustamine nõrgemast positsioonist ei saa kunagi tuua soovitud tulemust. Agressori meelitamine rahule üksnes innustab viimast sõda ja agressiooni jätkama,” refereeris Mihkelson sotsiaalmeedias endaga tehtud usutlustes kõlanut. “Putin ei teinud oma eesmärkidest Alaskal saladust: tema meelest tuleb rahu pärast “juurpõhjuste” likvideerimist ehk Ukraina suveräänsuse hävitamist.”
Venemaa rahunarratiiv on Mihkelsoni kinnitusel pettekujutelm ja puhtakujuline lõks, mida tuleks lääneliitlastel iga hinna eest vältida. Kui agressioon tasub ennast ära, ei sunni see agressorit rahule.
“Putin teab ja tunneb Trumpi peensusteni,” hoiatas Mihkelson ja lisas, et see tuli hästi välja ka lühikesel pressiesinemisel Alaskal. “Trump tahab iga hinna eest rahu, kuid pigem survega Ukrainale kui hetkel tugevamas positsioonis olevale Venemaale.”
“Euroopa liitlastel on hetkel suurim vastutus hoida samas liitlasruum koos, kuid vältida katastroofilist valearvestust. Ukraina survestamise asemel tuleks panna kogu energia Venemaa rahule sundimisele. Territooriumi peab loovutama okupeeriv jõud, mitte ohver,” deklareeris Mihkelson enda postituses. “Seepärast oleks edasiste sammude osas oluline, et Euroopa liidrid kinnitaksid ühemõtteliselt toetust Ukraina territoriaalsele terviklikkusele, räägiksid NATO-st kui ainukesest veenvast julgeolekutagatisest Ukrainale ning sunniksid oma eeskuju andvate sammudega – Vene külmutatud varade konfiskeerimisest Tauruste saatmiseni – survestama Venemaad aktsepteerima, et agressioon ei õnnestu.”
