Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson võrdsustab NATO ühtsuse lõhkumise allaandmisega autoritaarsete režiimide survele, vahendab BNS.
„Töötavat kaitseliitu ise lammutada või ühist kaitseklauslit – artikkel 5 – kahtluse alla seada oleks võrdeline allaandmisega autoritaarsete režiimide varjatud sõjas meie vastu. See viiks meid korraga kogu maailma kokkuvarisemise lähedale,“ hoiatab Mihkelson sotsiaalmeedias tehtud postituses. „Need, kes viimasel ajal väsimatult kuulutavad Venemaa rünnakut NATO-le, peaksid keskenduma sellele, kuidas seda ära hoida. Alustada tuleks NATO sisemise lõhkumise peatamisest. Kui me oleme kuulutanud, et me oleme valmis koos seisma iga liitlase selja taga, kui ta vajab abi, siis tuleb seda ka teha.“
Mihkelsoni hinnangul on see eriti kriitiline ajal, mil NATO hävitamiseks käib aastaid varjatud sõda ning alliansi tulevik sõltub liitlaste endi otsustest. Tema sõnul tuleb endilt küsida, kas me teadvustame, et meid rünnatakse, kas vastasel võib õnnestuda meie sisepoliitikatesse sekkudes meid lõhestada ning kas me mõistame, et NATO kui peamise strateegilise heidutuse kadumine tähendaks paljudele vabadele rahvastele üle maailma eksistentsiaalse ohu kiiret kasvu. Mihkelson lisas, et kuigi viimastel päevadel on NATO tuleviku üle palju spekuleeritud, ei tohi alliansi rolli alahinnata.
„Õhk on kõikvõimalikest spekulatsioonidest tiine. Kes hõiskab tähelepanu otsimise nimel, et NATO on surnud, kes räägib suveräänsest autonoomiast alliansi sees, kes kasutab NATO-t malakana oma sisepoliitilistes lühimängudes. Tõsi on see, et maailm pole kunagi seisnud paigal ning tektooniliste muutuste ajastul peab ka NATO paratamatult muutuma ning uute oludega kohanema,“ märgib Mihkelson.
Autoritaarsete riikide pikaajaline püüdlus allutada liberaalsete demokraatiate kujundatud maailmakord oma tahtele on Mihkelsoni kinnitusel viinud maailma suure globaalse konflikti lävele. Venemaa strateegiline eesmärk on NATO nõrgestamine ja hävitamine, et saavutada Euroopas ülemvõim ning lõhestada nii Euroopa riike omavahel kui ka Euroopa ja Ameerika suhteid.
Venemaa tegevust toetab Mihkelsoni sõnul Hiina, kes püüab saavutada geopoliitilist ülekaalu ning on lubanud Moskvaga tihedat koostööd uue maailmakorra kujundamisel. Sellises olukorras tuleb säilitada kaine mõistus ning saada aru NATO rollist ja tähtsusest, sest allianss on 77 aasta jooksul olnud keskne rahu ja stabiilsuse tagaja vabas maailmas.
„Aga küsida tuleb ka seda, kas me oleme valmis rünnaku alt välja tulema ning pöörama selle meie võiduks. Seepärast on kõigil, nii eurooplastel kui ameeriklastel, vaja täna aru saada, et Venemaa ja Iraan on ühe suure vastasseisu kaks rinnet. Võit ühel neist rinnetest mõjutab vaieldamatult teist,“ selgitab Mihkelson. „Kõige kriitilisem on NATO tulevikku silmas pidades aga Venemaa agressiooni tagasilöömine Ukrainas ning NATO vastu peetavas varjatud sõjas selge võidu saavutamine. Sellest sõltub mitte üksnes Põhja-Atlandi kaitsealliansi tulevik, vaid kogu vaba maailma turvalisus ning õigusel, universaalsetel väärtustel ja sellest lähtuvalt kokkulepitud reeglitel toimiv maailmakord. Meie deviisiks peab olema lihtne tõdemus: meie võidame, nemad kaotavad.“
