Riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni hinnangul ei vaja Euroopa Liit Venemaaga suhtlemiseks täiendavat eriesindajat, sest selle töö teeb ära Ukraina kaitsevägi, kirjutab BNS.
“Euroopa Liit ei vaja eriesindajat suhetes Venemaaga. Ei praegu ega tulevikus. Meie parimaks eriesindajaks on Ukraina armee, kes rajab teed diplomaatiale ning õiglase rahu taastamisele,” kirjutas Mihkelson sotsiaalmeedias. “Euroopa poliitiline kapital peab olema suunatud Ukraina võidu saavutamiseks. Iga teine alternatiiv ei too rahu lähemale ja üksnes annab hoogu Venemaa agressiooni laiendamiseks.”
Mihkelson reageeris enda postitusega ERR-is avaldatud loole “Meedia: Niinistöst võib saada Euroopa Liidu erisaadik suhtluseks Venemaaga”.
ERR kirjutas viitega Itaalia ajalehele La Repubblica, et laual on variant panna endine Soome president Sauli Niinistö Euroopa Liidu erisaadiku rolli taastamaks suhted Venemaaga. La Repubblica andmetel arutasid Prantsusmaa president Emmanuel Macron, Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ja Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costa erisaadiku ametikohta Pariisis toimunud kohtumisel.
Sel teemal kirjutab ka Venemaa ajakirjandus. Vene uudisteagentuur Ria Novosti vahendas uudist viitega samuti La Repubblica artiklile, täpsustas ERR.
Macron on varem avalikult öelnud, et Euroopa peaks agressioonisõja lõpetamiseks Ukrainas taasalustama Venemaaga dialoogi. Väidetavalt käis ka Macroni diplomaatiline nõunik Emmanuel Bonne sel nädalal Moskvas, et kohtuda Kremli nõuniku Juri Ušakoviga.
Eriesindaja ametikoht eeldab tugevat isiksust, kes suudaks Venemaa president Vladimir Putinile vastu seista. Ajalehe La Repubblica andmetel otsitaksegi sellele kohale kedagi, kelle autoriteet oleks Putini-vääriline. Väljaande teatel on võimalike kandidaatidena kaalutud Saksamaa endist liidukantslerit Angela Merkelit või Itaalia endist peaministrit Mario Draghit, kuid peamiseks soosikuks on tõusnud Sauli Niinistö.
Eriesindaja koha loomise taga on EL-i mure, et läbirääkimised Venemaaga jäävad üksnes USA kanda.
Niinistö tugevusteks peetakse vene keele oskust ja põhjalikke teadmisi riigikaitsest. Lisaks on Soome välispoliitika olnud traditsiooniliselt suhetes Venemaaga aktiivne. Niinistö on varem öelnud Ylele, et Euroopa peaks rääkima Venemaaga vahetult, sarnaselt USA presidendi Donald Trumpiga.
