Vandeadvokaat ja meditsiinõiguse ekspert Ants Nõmper ütles konverentsil „Kliinik 2026“, et eutanaasia võib Eestis teatud tingimustel olla õiguspärane ning see valdkond tuleks seadusega selgelt reguleerida, vahendab meditsiiniportaal Med24.
„Minu üleskutse on hakata nii eutanaasiast kui abistatud enesetapust rohkem rääkima ja mitte niisama rääkima, vaid eesmärgiga see asi ära reguleerida,“ ütles Nõmper ja viitas ühtlasi mullusele riigikohtu lahendile, mis puudutas niinimetatud suitsiidikontori tegevust.
Kohus mõistis Paul Tammerti toona õigeks ning leidis, et enesetapp on õiguspärane tegu ning seetõttu ei ole ka sellele kaasaaitamine iseenesest õigusvastane. Nõmper aga rõhutas, et abistatud enesetapp ja eutanaasia ei ole sama. Kui inimene manustab endale ise surmava ravimi või käivitab seadme, ei ole see eutanaasia. Eutanaasia puhul lõpetab elu teine isik. Meditsiiniliselt assisteeritud enesetapu korral tegutsema tervishoiutöötaja, kellel on kõrgendatud hoolsuskohustus ning kes peab arvestama eetika ja mittekahjustamise põhimõttega.
„Kui mõelda, missugune see regulatsioon võiks välja näha, siis see võiks olla selline, nagu on abordil – ette on nähtud nõustamine, tervisekontroll, dokumenteerimine, teavitamine, registreerimine, kõik muud tingimused ja kui need on olemas, siis võiks meditsiiniliselt abistatud enesetappu lubada,“ rääkis Nõmper.
Eutanaasia mõistete käsitlemisel kutsus Nõmper üles loobuma aktiivse, passiivse ja kaudse eutanaasia eristamisest. Tema sõnul tuleks eutanaasiaks pidada üksnes niinimetatud aktiivset halastustapmist, kus patsiendi elu lõpetatakse patsiendi enda soovil, kui kannatused pole enam talutavad.
Patsiendi ravist loobumine või elulõpu tahteavalduse järgimine ei ole Nõmperi hinnangul eutanaasia, vaid patsiendi autonoomia arvestamine. Samuti ei saa kaudseks eutanaasiaks pidada olukorda, kus ravi käigus realiseerub surmaga lõppev risk, kui surm ei olnud tegevuse eesmärk. Nõmper leidis, et eutanaasia võib teatud juhtudel olla õigustatud hädaseisundi alusel, kui see on proportsionaalne ja muud vahendid kannatuste leevendamiseks puuduvad.
„Kui me ei reguleeri, siis juhtub see, mis juhtus suitsiidikontoriga – mittemeditsiinilised suitsiidikontorid on lubatud, meditsiinilised aga mitte,“ Nentis Nõmper.
Ta viitas ühtlasi riigikohtuniku Paavo Randma varasemale arvamusartiklile, mille kohaselt ei vasta tõele väide, et aktiivne eutanaasia on Eesti õiguskorras absoluutselt keelatud ja karistatav.
„Artikli autor on kohtunik,“ toonitas Nõmper. „Eestis teatavasti mõistab õigust ainult kohus. Kõik teised võivad arvata, aga õigust mõistab ainult kohus. Selle artikli autor on riigikohtunik, kes suuresti kirjutas ka Paul Tammerti otsuse. Ta on riigikohtunik, kes sai presidendilt auraha. Nii et igati lugupeetav ja tõsiseltvõetav arvamus – eutanaasia võib olla Eestis õiguspärane juba praegu, ilma selleta, et seadusandja on midagi teinud. Aga minu üleskutse on: „Hakakem reguleerima!“.“
