Sel pühapäeval, 20. septembril tähistatakse maailmakoristuspäeva, mille üks tunnuslauseid on “Strive for Five” („Pürgi viieni“). See üleskutse on suunatud vähemalt 5% elanikkonna kaasamisele ühistegevusse. Sellest teatab BNS.
Korraldajate idee põhineb sotsiaalse pöördepunkti kontseptsioonil: kui piisavalt suur hulk inimesi hakkab tegutsema koos, võib väike nihe kasvada laiaulatuslikuks ühiskondlikuks muutuseks.
Jäätmehoolduse valdkonnas on selline muutus eriti oluline, kuna eesmärk ei ole ainult juba tekkinud jäätmete käitlemine, vaid ka nende tekke vähendamine ja üha suurema osa suunamine taaskasutusse.
„Jäätmehoolduse hierarhias on kõige olulisem nende tekke vältimine. Jäätmed, mida ei teki, ei vaja kogumist ega käitlemist. Samal ajal peame edendama ringlussevõttu, et materjalid jääksid võimalikult kauaks ringlusse,“ selgitas Statistikaameti keskkonnastatistika juhtivekspert Kaia Oras.
-
aastal tekkis Eestis 514 000 tonni olmejäätmeid, mis on umbes 7,2 kilogrammi inimese kohta nädalas. Olmejäätmete kogus elaniku kohta ei ole viimastel aastatel vähenenud: kui 2015. aastal oli see ühe elaniku kohta 359 kilogrammi, siis 2024. aastal 375 kilogrammi.
„Need numbrid näitavad, et jäätmetekke vähendamiseks tuleb veel palju ära teha. Selleks on vaja muutusi nii tarbimises kui ka igapäevastes harjumustes,“ ütles Oras.
Teine oluline eesmärk on suurendada ringlussevõtu osakaalu. 2024. aastal võeti Eestis ringlusse 36,4% olmejäätmetest. 2030. aastaks on seatud eesmärk jõuda 60%-ni, mis tähendab, et selle täitmisest puudub veel 23,6 protsendipunkti.
Mis juhtub, kui 5% elanikkonnast vähendab jäätmeteket poole võrra?
Selle aasta alguses elas Eestis umbes 1,36 miljonit inimest. 5% elanikkonnast on umbes 68 000 inimest. Kui need inimesed vähendaksid olmejäätmete teket poole võrra, jääks aastas tekkimata umbes 12 800 tonni prügi. See moodustaks umbes 2,5% Eesti kogu aastasest olmejäätmete mahust. Nende 68 000 inimese jaoks tähendaks jäätmete poole võrra vähendamine nende koguse vähenemist umbes 3,6 kg võrra nädalas inimese kohta — 7,2 kg-lt 3,6 kg-le. Kokku viiks see olmejäätmete vähenemiseni umbes 245 tonni võrra nädalas.
„12 800 tonni ei ole nõnda suur maht võrreldes Eesti olmejäätmete koguhulgaga, kuid küsimus ei ole ainult selles, mitu tonni prügi jääb aastas tekkimata. Oluline on ka see, millise protsessi võib selline muutus käivitada, kui sellele eeskujule järgneb üha rohkem inimesi,“ märkis Oras.
Maailmakoristuspäeva ühe peamise tunnuslause “Strive for Five” idee seisneb selles, et muutused ei pea algama kogu ühiskonnas korraga. Kui piisavalt palju inimesi hakkab tegutsema ühes suunas, võib uus käitumismudel levida ja saada normiks.
„Statistikas näeme muutusi tavaliselt siis, kui paljude inimeste individuaalsed otsused summeeruvad üheks üldiseks trendiks. Viis protsenti ei lahenda jäätmeprobleemi, kuid sellest võib piisata, et anda tõuge muutustele ja näidata, et on võimalik tegutseda teisiti,“ selgitas juhtivekspert.
Maailmakoristuspäeva korraldatakse tänavu juba üheksandat korda ning alates 2024. aastast on 20. september ametlik päev ÜRO kalendris. Eesti algatusest „Teeme Ära“, mis sai alguse 2008. aastal, on välja kasvanud ülemaailmne liikumine, mis on oma eksisteerimisaastate jooksul kaasanud üle 139 miljoni inimese rohkem kui 190 riigist ja territooriumilt.
Lisaks traditsioonilistele koristustele pööratakse tänavu Eestis erilist tähelepanu väikeelektroonika, patareide ja akude ohutule kogumisele, et suurendada väärtuslike materjalide ringlussevõttu ja vähendada keskkonnariske. Tänavuse maailmakoristuspäeva fookuses on ka toidujäätmete vähendamine ja tähelepanu juhtimine sellele, et teadlikum tarbimine ning jäätmetekke vältimine aitavad kaasa ressursitõhusa ringmajanduse loomisele.
