Palun andke nõu, kuidas peaksin järgmises olukorras toimima. Käisin nädalavahetusel koos oma pensionärist emaga Rootsis Stockholmis jalutamas, ta oli sellest juba ammu unistanud. Käisime veidi poodides, ostsime mõned suveniirid ja uusi kevadisi rõivaid. Muuhulgas ostsime emale siidist salli. See pandi meile kenasti kokku, pakiti paberist kotti ja sellisel kujul jõudis ost emaga koju, kirjutab toimetusele lugeja Arina Tallinnast.
Täna soovis ema selle kaela panna ning avastas, et salli külge on jäänud pikliku kapsli kujuline turvaelement! Ma ei ole selliseid varem näinud.
Ausalt öeldes olen väga nõutu. Sall on väga õhuke, kui seda asja ise sikutama hakata, võib salli kangast kergesti kahjustada.
Samuti räägitakse, et kui üritada elementi näiteks haamriga lõhkuda, jäävad sellest kindlasti eemaldamatud plekid.
Õnneks on alles kaupluse nimega ostutšekk, aga mis kasu mul sellest on? Rootsi me ju ühe salli pärast uuesti ei sõida.
Mida küll teha?
Toimetuselt:
Nagu selgitatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametist (TTJA), loetakse kaup defektseks, kui pärast ostu sooritamist selgub, et selle külge on jäänud turvaelement. Sellisel juhul on ostjal õigus pöörduda kaebusega müüja poole ning nõuda eelkõige puuduse kõrvaldamist ehk antud juhul turvaelemendi eemaldamist. Kui see aga osutub võimatuks, siis kauba asendamist.
„Antud olukorras asub müüja välismaal, mistõttu võib tagastamine olla raskendatud. Sellest hoolimata peab ostja lahenduse leidmiseks müüjaga ühendust võtma, näiteks e-posti teel,“ soovitab amet. „Kui müüja nõuab kaebuse lahendamiseks toote tagastamist, tuleb see nõue täita. Seejuures on oluline arvestada, et puuduse kõrvaldamine või toote asendamine, sealhulgas saatmiskulud, peavad toimuma täielikult müüja kulul, ilma et ostjale kaasneksid mingid väljaminekud.“
Lahendusvariandid võivad olla erinevad: vahetus posti teel, turvaelemendi eemaldamine Eesti territooriumil või toote tagastamine koos lepingu lõpetamise ja tasutud summa tagastamisega.
Igal juhul on esimeseks sammuks müüja poole pöördumine.
„ Kui kokkuleppele jõuda ei õnnestu, võib ostja pöörduda abi saamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) juures tegutseva ELi tarbija nõustamiskeskuse (Eesti ECC) poole, et saada abi vaidluse lahendamisel,“ kirjeldatakse ametis edasist tegevuskava. „Kui aga müüja asub väljaspool EL-i, muutub tarbijakaitse keerulisemaks ja sõltub suuresti ettevõtte vastutulelikkusest või esinduse olemasolust Eestis või EL-i riikides. Sellest hoolimata tuleks igas sarnases olukorras pöörduda esmalt otse müüja poole.“
Veebist sooritatud ostude puhul saab kasutada ka 14-päevast lepingust taganemise õigust ja tagastada toode e-poodi.
Kui kaup on ostetud EL-i riikide müüjatelt, on see õigus seadusega garanteeritud: tarbija võib tootest taganeda 14 päeva jooksul ilma põhjust selgitamata ja saada kogu tasutud summa tagasi.
