Rail Balticu Eesti lõigu ehituse uus lõpetamise tähtaeg, mis varem oli planeeritud 2030. aastaks, on edasi lükatud 2034.aastale. Tööde graafik võimaldab aga käivitada kohaliku rongiliikluse juba enne rahvusvahelise koridori valmimist.Sellest teatab BNS.
Nagu teatab Rail Baltic Estonia, on plaani aluseks valitsuse otsus pikendada raudtee ehitusperioodi, et kasutada maksimaalselt ära Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi toetusi ning vähendada lähiaastatel koormust Eesti riigieelarvele.
Rail Balticu esimene lõik, mis ühendab Eesti Euroopa raudteevõrguga – Tallinnast Pärnusse –, on plaanis võtta kasutusele 2032. aastal, kaks aastat enne piiriülese liikluse avamist. Uus ehitusplaan näeb ette tööde jätkamist sel lõigul täies mahus,samal ajal kui laiaulatuslik ehitus Pärnust Läti piirini algab 2030. aastal.
Trassi Eesti osa ehitus juba käib aktiivselt. Ehituslepingud katavad umbes 200 kilomeetrit ning Rail Baltic Estonia võetud lepingulised kohustused küündivad ligikaudu 1,9 miljardi euroni.
„Tallinna–Pärnu ühenduse avamiseks ei pea ootama kogu rahvusvahelise raudtee valmimist. Praegu keskendume sellele,et luua käimasolevate ehitustööde baasil 2032. aastaks toimiv ühendus, mida inimesed saavad kasutama hakata,“ ütles Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Anvar Salomets.
Mitmel lõigul Tallinna ja Pärnu vahel on ehitus üleminekul suurtest pinnasetöödest raudtee aluskeha viimaste kihtide paigaldamisele. Järgmised etapid peavad liitma olemasolevad ehitusplatsid ühtseks raudteeks: lisaks rööpapaaridele on vaja luua elektrivarustuse, liiklusjuhtimise ja ohutussüsteemid ning infrastruktuur rongide hooldamiseks.
Esimeste katsetustega raudteel on plaanis alustada 2030. aastal Ülemiste ja Tootsi vahelisel lõigul. Võrreldes varasema plaaniga, kus esimene testlõik ulatus Ülemistelt Kurtnani, võimaldab uus lahendus testida raudteesüsteeme pikemal lõigul.
„Raudtee valmisolek tähendab, et kõik selle komponendid peavad koos turvaliselt toimima. Ülemiste–Tootsi lõigul alustame süsteemide katsetamist 2030. aastal, samal ajal kui ehitus Pärnu suunas veel jätkub,“ ütles Rail Baltic Estonia juhatuse liige ja tehnika juht Lauri Ulm.
Järgmiseks oluliseks etapiks pärast Tallinna–Pärnu lõigu valmimist saab Muuga sadama ühendamine Euroopa rööpmelaiusega raudteega 2033. aastal. See loob vajaliku ühenduse kaubaveoks sadama ja uue põhjatrassi vahel.
Muuga suunas sõltub tööde järjekord olemasoleva raudtee ümberkorraldamisest. Aastatel 2027–2029 ehitatakse asendustaristu praegusele 1520 mm rööpmelaiusega raudteele. Uue 1435 mm rööpmelaiusega ühenduse põhhiehitus on planeeritud aastatesse 2031–2033.
Pärnu ja Läti piiri vahelisel lõigul tehakse aastatel 2027–2029 ettevalmistustöid. Suuremahuline ehitus algab 2030. aastal ning lõigu valmimine, sealhulgas katsetused ja kasutuselevõtt, on planeeritud 2034. aastaks. Rail Baltic Estonia vaatab üle ka selle lõigu hankestrateegia.
„Sujuv ehituse käivitamine Pärnust lõuna pool sõltub sellest, kui põhjalikult valmistatakse ette lähiaastate ehitustööd.Projekteerimine, keskkonnanõuete täitmine ja hangete korraldamine peavad looma eeldused suuremahulise ehituse alguseks 2030. aastal,“ märkis Ulm.
Lõuna-Pärnumaal läbitakse 2026. aastal oluline ehituseelne etapp: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tunnistab nõuetele vastavaks Pärnu–Kabli lõigu ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise aruande. Ehituse alguse tingimuseks on ka Natura 2000 alade mõjude kompensatsioonimeetmete rakendamine. Praeguseks on ehitusõigus olemas umbes 93% maade osas kogu Eesti trassi ulatuses.
Rail Balticu esimeseks objektiks, mis Eestis kasutusele võetakse, saab aga Ülemiste rahvusvaheline reisiterminal „Linda“,mille ühte platvormi kasutab juba Elron. Ülemistes käivad tööd terminali kõikides osades. Trammitunneli kasutuselevõtt sel suvel võimaldas taastada ühenduse lennujaamaga ning selle aasta lõpuni on plaanis avada uus tunnel ja trammipeatus T1 kaubanduskeskuse juures.
Ülemiste terminal „Linda“ saab valmis 2028. aasta lõpuks, kohalikud peatused, depoo ja liiklusjuhtimiskeskus aga 2031.aastal. Liiklusjuhtimis- ja ohutussüsteemide häälestustööd ning kogu ühenduse katsetused kestavad 2032. aastani.
Uue graafiku elluviimise võtmeküsimuseks on finantseerimine. Aastate 2027–2034 investeeringute plaani kogumaht on umbes 2,82 miljardit eurot, millest ligi 1,76 miljardit on kavas katta Euroopa ühendamise rahastu (Connecting Europe Facility) tulevaste taotlusvoorude toetustest. Taotlusi nende vahendite saamiseks ei ole veel esitatud.
Ehituse jaotamine pikemale perioodile vähendab märkimisväärselt rahastamisvajadust just lähimal kahel aastal. Varasem baasstsenaarium nägi 2027. aastaks ette 919 miljoni euro suurust investeeringut ja 2028. aastaks peaaegu 1,06 miljardit eurot. Uues plaanis on vastavad summad 541 miljonit ja 453 miljonit eurot. Osa varem lähiaastateks planeeritud ehitusest ja kuludest lükatakse järgmisesse kümnendisse.
„Uus graafik sidus ehituse veelgi tihedamalt Euroopa Liidu järgmise finantseerimisperioodiga. Meie ülesanne on hoida käimasolevaid töid graafikus ja valmistada järgmised etapid ette nii, et pärast rahastamisotsuste langetamist saaks ehitust jätkata,“ sõnas Salomets.
Rail Balticu magistraali ehitatakse reisijate ja kaupade veoks Balti riikide ja ülejäänud Euroopa vahel. Esimeses etapis ehitatakse elektrifitseeritud üherööpmeline raudtee kahe rööpapaari jaoks mõeldud tammile. Reisirongide projekteeritud kiirus on kuni 249 km/h ja kaubarongidel kuni 120 km/h.
Septembris leppisid Eesti, Läti ja Leedu peaministrid kokku eesmärgis avada Rail Balticu põhjatrass Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi (2028–2034) jooksul. Varajasem Tallinna–Pärnu ühenduse käivitamine annab Eestile esimese uue raudteeühenduse, kuid projekti peamise eesmärgi – Kesk-Euroopaga ühendamise – saavutamiseks peavad valmis olema ka trassid Lätis ja Leedus ning kolme riigi ühised raudteesüsteemid.
