Et end liigsete sekeldustega mitte koormata, valisid meie korteriühistu juhatuse liikmed kergema vastupanu tee – selle asemel, et arutada olulisi küsimusi vajalike otsuste vastuvõtmiseks avatud üldkoosolekul, kasutasid nad korteriomandi- ja korteriühistuseaduse paragrahvi 21, mis võimaldab koosoleku kokkukutsumisest loobuda, kirjutab toimetusele lugeja Grigori Tallinnast.
Sel eesmärgil saatsid nad korteriomanikele otsuste eelnõud, mille üle toimus koosolekut kokku kutsumata elektrooniline hääletamine.
Need otsused olid järgmised:
- Kinnitati 2025. aasta majandusaasta aruanne.
- Kinnitati 2026. aasta majanduskava.
- Võeti vastu 2026. aasta remonditööde kava, mille raames suunatakse remondifondi 28 888 eurot ehk 1,80 eurot elamispinna ruutmeetri kohta.
- Tehti katse tuua juhatuse koosseisu täiesti kõrvaline isik, kuid see ei leidnud toetust.
Tuleb tõdeda, et antud kava on korteriomanikele üsna koormav ja sügava kriisi tingimustes pole see ka vältimatult vajalik.
Siiski soovin eraldi rõhutada, et taoliste küsimuste otsustamine on vastuolus eelnimetatud seaduse § 20 lõigetega 1–5, kuivõrd need teemad kuuluvad üldkoosoleku pädevusse (vt viidet mittetulundusühingute seaduse § 1 lõigetele 2 ja 5), samuti korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 41 lõike 1 punktile 4 ja lõikele 3, mis kinnitavad üldkoosolekute ainupädevust sarnastes küsimustes.
Minu hinnangul on tegemist seaduse ja omanike õiguste jämeda rikkumisega – neil on õigus arutada enda jaoks elulise tähtsusega küsimusi avalikel üldkoosolekutel, kanda eriarvamusi üldkoosoleku protokolli ja hääletada kohapeal.
Palun korteriühistute küsimustes pädeval juristil kommenteerida tekkinud olukorda, pöörates tähelepanu otsuste vastuvõtmisele üldkoosolekut kokku kutsumata ning võimalusele esitada kohtule avaldus nende otsuste kehtetuks (või tühiseks) tunnistamiseks.
Toimetuselt:
„Korteriomanik arvab ekslikult, et otsuste vastuvõtmine kirjaliku hääletamise teel korteriühistu tegevusaruande, majanduskava kinnitamise ja ühistu juhatuse valimise küsimustes on ebaseaduslik,“ kommenteerib Keta Õigusbüroo jurist Marina Suhnjova.
„Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse paragrahv 21 lõige 1 sätestab, et korteriomanikel on õigus võtta vastu otsuseid ilma korteriomanike üldkoosolekut kokku kutsumata. Sellest tuleneb, et kõiki otsuseid, mis seaduse kohaselt kuuluvad KÜ üldkoosoleku pädevusse (need on haldamise, hooldamise, remondi jms küsimused – seaduse § 34–41; 24–26), võib vastu võtta kirjaliku hääletamise teel. Seega on kirjaliku hääletamise teel või tavapärasel koosolekul vastu võetud otsused juriidiliselt täiesti samaväärsed.“
Jurist märgib, et enamik korteriühistuid rakendab otsuste kirjalikku vastuvõtmist alates 2020. aastast.
„On vaieldamatu tõsiasi, et kirjalik hääletamine võimaldab otsuste langetamisse kaasata 60–80 protsenti maja korteriomanikest, samas kui tavapärastele koosolekutele ei ilmu paljud lausa aastaid ega võta seetõttu otsuste tegemisest osa. Mõned ei tule tööalase hõivatuse tõttu, kuid enamik jätab tulemata naabrite ebaadekvaatse käitumise pärast korteriühistu koosolekutel,” nendib Marina Suhnjova.
Tema sõnul tagab kirjalik hääletamine igale korteriomanikule, kes on saanud kätte ühistu majandusdokumentide paketi, piisavalt aega, et sisu rahulikult uurida, arvutada kalkulaatoril kokku aruande ja majanduskava numbrid, küsida juhatuselt täiendavat infot, märkida hääletussedelile oma tahe ning vajadusel ka eriarvamus kirja panna.
„Tavalisel korteriühistu koosolekul võib sellest vaid unistada – seal keegi alati karjub ja tekitab närvilist õhkkonda, küsimuste esitamiseks pole aega ning vastuseid pole kuulda.
Seega on enamik omanikke kirjaliku protseduuriga rahul. Kirjalik hääletamine kõrvaldab koosolekutel tekkivate skandaalide probleemi. Mõni nimetab seda „sekeldusteks“, kuid reaalsuses satuvad inimesed pärast korteriühistu koosolekute närvikulu lausa insuldiga haiglasse,“ lisab Suhnjova. „Mõistagi leidub igas majas seltskond “kõigi ja kõigega võitlejaid”. Just nemad ongi ilmselt kirjaliku hääletamisega rahulematuks jäänud, nähes selles juhatuse kurje kavatsusi ja nõudes tavakoosolekute läbiviimist. Võimalik, et rahulolematuse põhjus peitub hoopis selles, et nad on kaotanud tribüüni oma iga-aastasteks esinemisteks.“
