Maksu- ja Tolliameti (MTA) andmetel laekus märtsis riigieelarvesse 1,1 miljardit eurot makse, eelmise aastaga võrreldes suurenes laekumine 5,4 protsendi võrra, kirjutab BNS.
MTA peadirektori asetäitja maksude alal Raili Roosimaa sõnul suurenes kogulaekumine eelkõige käibemaksu ja sotsiaalmaksu mõjul.
Käibemaksu laekus märtsis kokku ligi 387 miljonit eurot, mida on üle 65,6 miljoni euro enam kui mullu. „Kogu esimese kvartali käibemaksulaekumine on olnud väga tugev, kolme kuuga on laekunud 172 miljonit eurot rohkem kui eelmisel aastal sama ajaga,” ütles Roosimaa. “Eelmise aasta märtsiga võrreldes mõjutasid käibemaksulaekumist enim laekumised jae- ja hulgikaubanduse sektorites. Muu hulgas avaldasid olulist mõju kütuse hinna tõus ja mootorsõidukite müük,“ lisas ta. Siseriiklik müük tervikuna suurenes märtsis enim kaubanduses ja ehitussektoris.
Palgafond kasvas eelmise aasta märtsiga võrreldes 6,3 protsenti ning see suurendas sotsiaalmaksu laekumist 440 miljoni euroni. Sotsiaalmaksu laekus ligi 25,3 miljonit eurot enam kui aasta tagasi.
Füüsilise isiku tulumaksu laekus märtsis veidi üle 39 miljoni euro, mida on 57,4 miljonit eurot vähem kui mullu samal kuul. Väiksema laekumise põhjus on tuludeklaratsioonide põhjal enammakstud tulumaksu tagastamine. MTA tagastas sel aastal inimestele tulumaksu varasemast kiiremini ning suur osa sellest jäi märtsikuusse.
Juriidilise isiku tulumaksu laekus märtsis 63,7 miljonit eurot, mida on üle 7 miljoni euro rohkem kui aasta tagasi. Kasvu mõjutasid ennekõike suuremad dividendi väljamaksed ning krediidiasutuste avansilise tulumaksu suurem laekumine. Laekumisse panustasid enim finants- ja kindlustustegevus, kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus ja töötlev tööstus.
Kütuseaktsiisi laekus märtsis üle 49 miljoni euro, mida on ca 6,5 miljonit eurot enam kui aasta varem samal ajal. Raili Roosimaa sõnul mõjutas kasvu enim suurem nõudlus, mistõttu suurenes aasta tagusega võrreldes tarbimisse lubatud kütuse kogus 11 miljoni liitri võrra. See kajastub ka kütuse jaemüügi andmetes – bensiini jaemüük suurenes märtsis 6,2 protsenti ja diislikütuse jaemüük 4,2 protsenti.
Märtsis suurenes bensiini jaemüük eelmise aasta sama ajaga võrreldes kolmeteistkümnes maakonnas, enim Harjumaal (6,4 protsenti). Bensiini jaemüük vähenes kahes Eesti maakonnas, kõige rohkem Raplamaal (2,5 protsenti). Diislikütuse jaemüük vähenes samal perioodil kuues maakonnas, suurim langus oli Jõgevamaal (8,4 protsenti). Üheksas maakonnas diislikütuse jaemüük suurenes, enim Pärnumaal (18,1 protsenti).
„Eelmise kuuga võrreldes märtsis nõudlus ja ka kütuseaktsiisi laekumine siiski vähenes kütuse hinnatõusu tõttu. Kõrgemad hinnad muutsid tarbijad hinnatundlikumaks, mille tõttu vähenesid mõnevõrra tankimismahud ja kütuseaktsiisi laekumine vähenes ligi 1,6 miljoni euro võrra,” selgitas Roosimaa.
Kvartaalses vaates on kütuseaktsiisi võrreldes eelmise aasta I kvartaliga laekunud 27 miljonit eurot rohkem ning tarbimisse on lubatud ligi 41 miljonit liitrit kütust rohkem.
Tubakaaktsiisi laekus märtsis ligi 20 miljonit eurot ehk 2 miljonit eurot rohkem kui mullu samal ajal, millest lõviosa laekub sigarettidelt (ligi 19 miljonit eurot). Laekumise kasv on tingitud nii aktsiisimäärade tõusust aasta alguses kui ka märtsis tarbimisse lubatud tubakatoodete koguse väikest kasvust võrreldes eelmise aastaga.
Alkoholiaktsiisi laekus märtsis ligi 15 miljonit eurot, mida on üle 900 000 eurot rohkem kui aasta tagasi. Muutust mõjutas muu hulgas osaline ettevarumine enne hinnatõuse ning lahjemate alkohoolsete jookide suurem tarbimisse lubamine. Kui tarbimisse lubatud õlle maht suurenes aastases võrdluses 4 protsenti, siis kange alkoholi tarbimisse lubatud maht vähenes 5 protsenbti.
Maksuvõlg oli 1. aprilli 2026 seisuga 352,8 miljonit eurot, millest 51,3 miljonit eurot oli ajatatud.
Maksuvõlg vähenes märtsikuus 3,6 miljoni euro võrra. Enim vähenes võlg käibemaksus (3,7 miljonit eurot) ning kütuseaktsiisis (1,9 miljonit eurot), mis on peamiselt seotud ettevõtete maksukohustuste täitmisega. Seevastu suurenes maamaksus 3,8 miljoni euro võrra, mis on seotud maamaksu esimese osamakse tähtaja saabumisega 31. märtsil ning puudutas eeskätt füüsilistest isikutest maksukohustuslasi.
Märtsis koondus peamine osa maksuvõlast hulgi- ja jaekaubanduse, ehituse, töötleva tööstuse ning veonduse ja laonduse sektoritesse. Nende sektorite maksuvõlg moodustas ligikaudu 63,4 miljonit kogu maksuvõlast. Suurem osa nende sektorite võlgadest oli seotud käibemaksu, erijuhtude tulumaksu ja tööjõumaksudega.
Maksuvõlglasi oli märtsi lõpus kokku 80 800, mida on 26 300 võrra enam kui kuu varem. Võlglaste arvu kasv tulenes ennekõike maamaksu esimese osamakse tähtaja saabumisest, mis puudutab suurt hulka füüsilistest isikutest maksukohuslasi, kellel on valdavalt väiksemad maksukohustused. Seetõttu mõjutab maamaks sarnaselt mootorsõidukimaksuga koguvõlglaste arvu ning võlglaste arvu kasv ei viita üldisele maksekäitumise halvenemisele.
„Võlglaste arvu kasv maksukohustuse tähtaja järel on ootuspärane ja alati lühiajaline. Nii on see ka maamaksu puhul, mille kohustused suures osas täidetakse või ajatatakse peagi pärast tähtaega. Tähtaegselt tasus maamaksu ligi 85 protsenti maksukohuslastest, mis jäi aastatagusega võrreldes samale tasemele,“ selgitas Raili Roosimaa.
1.aprilli seisuga oli maamaksukohustus tasumata 46 800 isikul 5,3 miljoni euro ulatuses ning mootorsõidukimaks tasumata 12 930 isikul 1,4 miljoni euro ulatuses, moodustades koguvõlasaldost vastavalt 1,51 protsenti ning 0,39 protsenti.
MTA toetab igakülgselt maksumaksjaid oma kohustuste täitmisel. Kui maksukohustus on praegu tasumata, tasub üle vaadata võimalused selle lähiajal tasumiseks või vajadusel ajatamiseks. Oleme alati valmis nõustama ning koos sobivaid lahendusi leidma.
Maksukohustusega on võimalik tutvuda ameti e-teenuste keskkonnas e-MTAs.
Teavet maksuvõla ajatamise kohta erakliendile ja ettevõttele leiab MTA kodulehelt. Juhendite ja korduma kippuvate küsimustega saab tutvuda ka e-teenuste keskkonda e-MTA sisse logides, valides Abikeskuse rubriigis „Maksuvõla ajatamine“.
