Mind teeb väga murelikuks kogu see teema telefonikelmidega, kelle vastu ei paista rohtu olevat, kirjutab toimetusele lugeja Margarita Tallinnast.
Nii on läinud, et minu hoole all on praegu lausa viis eakat inimest. Minu vanemad, minu juba üsna vana vanaema ja mõne aasta eest surnud abikaasa vanemad. Olen peres ainus laps, mu abikaasa oli samuti. Nii ongi välja kukkunud, et peale minu pole kedagi, kes nende eest hoolitseks.
Tellin neile teie lehte, jälgin, et nad vaataksid ja kuulaksid uudiseid raadiost ja telerist – tahan, et nad oleksid asjadega kursis. Ja hoiatan neid pidevalt telefonikelmide eest. Niipea kui kuulen mõnest uuest skeemist, helistan kohe ja räägin. Võib öelda, et kasvatan neid… Ja nii ongi, sest vana inimene on nagu laps.
Ja ikkagi näen – nad on nii kergeusklikud. Nad ei tule selle pealegi, et kahelda asja tõepärasuses, kui neile näiteks näidata tehisaru loodud videoklippi, kus kolmeaastane laps teeb 32 fueteed…
Ausalt, olen väsinud kogu aeg valvel olemast. Võpatan iga telefonikõne peale. Kardan, et mingi skeemi tulemusena ärkan ühel hommikul kohustusega maksta miljoneid laenu või et vanakesed on müünud oma korteri võileivahinna eest tundmatule isikule või teinud midagi muud minu selja taga, sest neid veendi kellelegi mitte rääkima.
Mida teha, kuidas elada? Närvid ei pea enam vastu…
Toimetuselt:
Politsei hoiatab elanikke pidevalt petuskeemide eest, mida kelmid kasutavad inimestelt raha väljapetmiseks. Ometi aga kannatanute arv ei vähene. 2025. aastal õnnestus kelmidel Eesti elanikelt välja petta üle 30 miljoni euro.
„Eelmise aasta detsembris kajastas meedia juhtumeid, kus kaks pensionäri müüsid oma korterid ja andsid raha kelmidele. Jääb arusaamatuks, miks eakas inimene ei teata korteri müügist oma sugulastele, miks notarid vormistavad kinnisvaratehinguid küsimusi esitamata ja miks pangad väljastavad inimestele korraga nii suuri sularahasummasid,“ räägib Keta Õigusbüroo OÜ jurist Marina Suhnjova. „Need on kõik vastuseta küsimused.“
Kuid juristi kinnitusel on sugulastel siiski võimalus oma lähedasi ja potentsiaalset pärandvara kelmide eest kaitsta. Siin on juristi nõuanded:
1. Veenge eakaid sugulasi: võõralt numbrilt tulevat kõnet ei tohi vastu võtta! Muidugi on arusaadav, et enamiku inimeste jaoks on see raske. Inimesed on muutunud telefoni orjadeks. Miskipärast usuvad eakad, et võõrad inimesed teevad nad nüüd õnnelikuks. Lisaks on mängus lihtlabane uudishimu (nn ahviinstinkt). Kuid toru hargilt võtmine tähendab kelmide manipulatsioonilõksu langemist.
2. Kõnele kohese vastamise asemel saatke võõrale numbrile SMS e-posti aadressiga kontakteerumiseks. Kui helistaja oli reaalne isik, kirjutab ta oma küsimuse meilile, kui aga ei kirjuta, oli tegu kelmiga.
3. Võite ise seadistada telefonis sissetulevate numbrite filtri, et kontaktide hulka mittekuuluvalt numbrilt tulev kõne lihtsalt füüsiliselt telefonis ei kajastuks.
4. Kinnistusraamatusse on võimalik eaka sugulase korterile seada hüpoteek enda nimele. Siis on korteri müümine ilma teie nõusolekuta võimatu.
„Mis on hüpoteek? Üldises tähenduses on see kinnisasja pantimine hüpoteegipidaja kasuks, kellel on õigus rahuldada oma nõue panditud kinnisasja arvelt (Asjaõigusseaduse § 325 lg 1). Kuid hüpoteegi seadmiseks ei ole tagatava nõude olemasolu tingimata kohustuslik (Asjaõigusseaduse § 325 lg 4),“ selgitab jurist.
Tegeliku nõudeta hüpoteeki nimetatakse „tühjaks hüpoteegiks“. Korteriomanik võib selle seada ka oma nimele – „omanikuhüpoteek“ – või sugulaste nimele.
Tühja hüpoteegi pidaja ei saa nõuda omanikult korteri müüki, sest poolte vahel puuduvad kehtivad kohustused. Küll aga on notar kohustatud hüpoteegipidaja välja kutsuma ja küsima tema nõusolekut, kui soovitakse müüa korterit, millel lasub hüpoteegikanne.
„Tühja hüpoteegi seadmine aitab teil kaitsta sugulast pettuse eest korteri müügilepingu allkirjastamise faasis isegi siis, kui manipuleeritud sugulane ei räägi teile, mida ta kelmide nõudmisel korda saadab,“ lisab Marina Suhnjova.
