Eesti Loomakaitsevõrgustik (ELEV) kinnitab, et uus loomakaitseseadus ei kohusta loomakaitseorganisatsioone tegevust lõpetama ega loomi magama panema, kuid tunnistab, et veterinaarteenuseid puudutav seadusepunkt vajab selgemat sõnastust. Sellest kirjutab BNS.
Kolmapäeval osalesid ELEVi liikmed Riigikogu loomakaitse toetusrühma kokkukutsutud istungil, et arutada loomakaitseseaduse eelnõuga seotud küsimusi. Suurimat muret tekitas veterinaari kaasamist puudutav punkt, mille sõnastus võib jätta mulje, nagu peaks üks veterinaar tegelema kõigi küsimustega ja külastama isiklikult kõiki koduseid hoiupaikasid.
Eesti Loomakaitse Seltsi (ELS) juhatuse liige Geit Karurahu kinnitas, et organisatsioon on ministeeriumiga veterinaarteenuste teemal korduvalt suhelnud ja saanud kinnituse, et muret tekitavad tõlgendused ei vasta tõele.Veterinaarteenuse täpne sisu määratakse kindlaks pärast eelnõu vastuvõtmist antava rakendusmäärusega.
ELEV teatel nõustusid nii Riigikogu liikmed kui ka ministeerium, et mainitud säte vajab täpsemat sõnastust. Samuti on seda võimalik muuta eelnõu muudatusettepanekutega, mida võrgustiku sõnul plaanib esitada mitu Riigikogu liiget.
ELEV toetas eelnõu vastuvõtmist, et ühe sätte muutmise vajadus ei lükkaks edasi teiste loomakaitsemeetmete kehtestamist. Nende hulka kuuluvad koerte ketis pidamise ja zoofiilia keelustamine, Põllumajandus- ja Toiduametile laiemate loomade äravõtmise õiguste andmine ning karistuste karmistamine.
Võrgustik rõhutab, et seaduse eesmärk ei ole varjupaikade ja koduste hoiupaikade sulgemine ega loomade magama panema sundimine, vaid nende füüsilise ja vaimse heaolu ning liigiomaste vajaduste tagamine. ELEV kutsub avalikkust ja loomakaitsjaid üles tuginema arutelus faktidele ning otsima ebaselgetele nõuetele lahendusi muudatusettepanekute ja rakendusaktide kaudu.
„Loomakaitseseadus peab tuginema eelkõige loomade vajadustele ja heaolule. Arutelus ei tohi unustada, et nõuete keskmes on loomad ise – nende vajadused, heaolu ja õigus liigiomasele kohtlemisele. Kui mõni nõue on ebaselge või vajab muutmist, tuleb otsida lahendusi, mis lähtuvad loomade huvidest, mitte levitada väärikatseid väiteid ja külvata põhjendamatut hirmu,“ märkis MTÜ Loomus juhatuse liige Anu Tensing.
