Eesti toetab Uganda algkooliõpetajate ja õpetajakoolitajate digioskuste arendamist, et vähendada digitaalset lõhet ja parandada hariduse kvaliteeti, teatab BNS.
Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus (EstDev) toetab projekti, mida viivad ellu vabaühendus Mondo ja Eesti ettevõte Innowise koostöös Uganda haridus- ja spordiministeeriumi ning viie õpetajakoolitusega. Ugandas takistavad digioskuste arendamist nii praktilised probleemid, nagu ebakindel elektrivarustus, katkendlik internetiühendus ja seadmete nappus, kui ka inimeste vastumeelsus uute töövõtete suhtes. Osa õpetajaid on karjääri lõpusirgel või eelistab traditsioonilisi õpetamismeetodeid. Innowise’i esindaja Kaarin Peeti sõnul ei piisa tehnoloogia kasutuselevõtuks seadmetest ja nende kasutamise õpetamisest.
„Inimestele võib anda roboteid ja ruutereid ning õpetada neid kasutama, kuid tegelik muutus sõltub sellest, kui valmis inimesed on,” ütles Peet ja lisas, et kuigi Eesti ja Uganda olud on erinevad, on inimestes ka palju sarnast. „Olukord on küll erinev, kuid inimesed Eestis ja Ugandas ei olegi nii erinevad. Saladus peitub just mõtteviisi muutmises.”
Augustis toimunud koolitusel märkas Mondo Uganda koordinaator Veronica Faith Nuwamanya, et õpetajad hakkasid õpitut kohe rakendama. Näiteks korraldasid nad vahetundide ajal veebitunde.
Digitaalsed õppematerjalid ja veebitunnid võivad aidata ka neid õpetajakoolituse õppureid, kes töötavad juba koolis ning sõidavad õppima nädalavahetustel. Kui nad ei saa kohale tulla, jääb neil muidu tund vahele.
Programmis osaleb kokku 62 inimest: 50 õpetajat viiest õpetajakoolitusest, kümme juhtkondade liiget ja kaks haridusministeeriumi ametnikku. Projektis osalevad Moroto, Kabale Bukinda, Sancta Maria, Soroti ja Kabulasoke õpetajakoolitused. Eestisse saabusid kogemusi vahetama Kabale Bukinda koolituse esindaja Constance Agasha ja Soroti koolituse esindaja Mercy Sharon Nansubuga.
Agasha sõnul on oluline koolitada ka juhte, et nad oskaksid oma töötajaid uute lahenduste kasutamisel toetada.
„Juhina võin ma küll küsida, miks mitte asju uutmoodi teha, kuid isiklike teadmiste puudumisel on võimatu teisi päriselt aidata. Mulle väga meeldis koolituse ülesehitus, sest sinna kaasati ka meid, kes me peame teisi juhendama. Kui mind poleks koolitatud, ei suudaks ma õpitut jälgida ega pakkuda tuge ja julgustust,” ütles Agasha.
Nansubugale avaldas muljet Eesti koolijuhtide pädevusmudel ja selle rõhuasetus juhtide rollile muutuste elluviimisel.
„Kui soovid asutuses muutusi, tuleb alustada juhist. Kui juht on muutuse omaks võtnud, liigub see sealt edasi ka teisteni,” tõdes Nansubuga.
Nuwamanya tõstis esile Eesti naisõpetajaid, kes veavad koolides tehnoloogia kasutuselevõttu. Talle avaldas muljet Pärnu kooli õpetaja näide: kuigi õpetajal polnud varem tehnoloogiavaldkonnas kogemusi, on temast saanud üks kooli eestvedavaid tehnoloogiaõpetajaid.
UNESCO andmetel on naised ligikaudu 68 protsenti maailma algkooliõpetajatest, kuid koolide juhtkondades on nad alaesindatud.
Viie Uganda õpetajakoolituse peale on kokku umbes 200 töötajat ja 770 õppurit. Nendega seotud lähedalasuvate koolide võrgustikku kuulub veel ligikaudu 300 töötajat ja 5000 õpilast.
EstDevi haridusvaldkonna juhi Gertha Teidla-Kunitsõna sõnul on õpetajate koolitamine oluline selleks, et õpilased saaksid parima võimaliku hariduse.
„Selleks et Aafrika õpilased saaksid parima võimaliku hariduse, peame tagama õpetajatele asjakohase koolituse ja oskused, et nad suudaksid toetada iga oma õpilase potentsiaali. See on eriti oluline praegusel ajal, mil digioskused ja digipööre kujundavad inimeste elusid kõikjal maailmas,” selgitas Teidla-Kunitsõn.
